Muuseumiõppe võtteid Kalamata kursuselt

Autor: Heily Soosaar

Viibisime Erasmus+ projekti raames 30. juunist – 6. juulini Kreekas Kalamata linnas kursusel, mille eesmärgiks oli õpetada, kuidas kohalikku ajalugu muuseumikäikude põhjal integreerida õppekavaga. Meie suurepärased õppejõud Joanna ja Maria Areadne koolituskeskusest tegid selle kursuse oma vahetuse, emotsionaalsuse, kreekaliku külalislahkuse ja mitmekülgsete ning huvitavate materjalidega tõesti suurepäraseks ja meeldejäävaks. Lühidalt siis sellest, mida nägime-kuulsime ja edaspidi saame ka oma õppetöös kasutada.

Esmaspäeval pärast Kalamata ajaloolise keskuse ekskursiooni, mis oli väga huvitav ja mille metoodilisest küljest võib esile tõsta seoste loomist tänapäevaga ja lugude jutustamisega, miks-küsimustele koos vastuste leidmisega, liikus meie grupp Messinia arheoloogiamuuseumisse. Seal veedetud päevast jäävad meelde grupi tutvumiseks mõeldud soojendusharjutused ja muidugi paaridele jagatavad töölehed, mida tuli täita pärast lühikest muuseumi väljapanekuga tutvumist. Igal grupil oli oma piirkond, mida siis uuriti ja pärast teistelegi tutvustati. Näiteks tuli valida 5 eset, lühidalt kirjeldada nende olemust ja otstarvet, lisada tabelisse ka nende loomise aeg. Järgmine ülesanne nõudis piltidega lehelt 10 objekti väljalõikamist, muuseumist nende ülesotsimist ja siis ka ajateljele paigutamist. Väljapaneku põhjal tuli teha järeldusi selle ajastu ühiskonna ja igapäevaelu kohta: mis oli oluline, kuidas asjad iseloomustavad neid väärtusi, mis selles ühiskonnas olid, mis sõnum jäeti materiaalse kultuuri põhjal järeltulevatele põlvedele. Loominguline ülesanne oli see, et tuli ühe eksponaadina end teistele kirjeldada ja mingi detail ka joonistada, et siis teised arvaksid, kelle või millega tegu. See ülesanne tekitas parasjagu elevust. Kirjutamisülesandeks oli arheoloogina teha ajalooraamatusse lõik, kus sellest kohast saab kõige olulisema informatsiooni ja tähelepanu on eelkõige lool, mitte detailidel, mida saab muuseumist vaadata. Oli huvitav ja mitmekülgne praktiline õppus. Aukartust tekitasid mitmed eksponaadid (kiilkirjatahvlid, teeviidad, mosaiikpõrandad), mida sai lisaks vaatamisele ka katsuda ja tunnetada aega suisa 10. sajandist enne Kristust.

Teisipäev oli eriline, sest hommikupoolikul tegelesime hoopis õuesõppega: uurisime Raudteeparki, kus erinevatest aegadest pärit vedurid-vagunid olid need, mis pidid oma lood jutustama. Et tekiks seos vana ja uue tehnoloogia vahel ning tähelepanu saaksid ka detailid, siis oli ülesanne koguda materjali nii kõnetavate fotode kui videolõikudena. Päeva teises pooles ehitasime veebivahendeid kasutades oma virtuaalsed muuseumid (vt www.artsteps.com). See oli põnev ja vägagi huvitav töö, mille teadmisi peaks kindlasti kasutama ka edaspidi õpilastega töötades.

Kolmapäeva ilmestas linna vaatamisväärsusi ühendav orienteerumismäng programmi….kasutades. Tegelikult see keskkond meie rühmal just eriti hästi ei töötanud, kuid ehk on siiski põnev neid seiklusmänge luua ise ja lasta ka õpilastel teha Actionbound keskkonnas (https://en.actionbound.com/). Külastasime ka Kalamata rahvuslike riiete muuseumi, mis pani oma mitmekesesisuses ja taas huvitavate põhjendustega, miks mingi detail oli riietuses oluline ja mida see näitas, mõtlema sellele, kui tähtis on detailide maailm. Tutvustati ka  muuseumipedagoogide väljatöötatud programme erineva vanuseastmete õpilastele.

Neljapäeval oli imeline päev, mil külastasime antiikset Messinit. Sellega seoses taas võimalused, kuidas õpilasi siduda teemaga, nt hääletamismäng, maadlusmatš, ajajoon…

Reedene õppepäev andis nii teoreetilist kui praktilist õpet, sealhulgas ka draamaelementide kasutamist, peegliga liikudes ruumitunnetust ja praktilise õppuse: kohvikeetmise kreeka moodi.

Aitäh huvitavate ja sisukate päevade eest!

Istanbuli õppereis oli kasulik mitmes mõttes

Autor: Anneli Leima

Istanbuli õppereis oli kasulik mitmes mõttes. Andis kindlust, et senine suund kasutada digivahendeid õppetöö loomuliku osana on õige ja kasulik ka muusikaajaloos. Samas saime uusi ideid, kuidas seda teha. Kahjuks on koroona seganud esialgseid plaane siduda muuseumikülastus õppetööga.
11. klassi loovtöös siiski kasutasid õpilased muusika- ja kunstiteoste ühendamist videoesitluses. Oma fotode asemel tuli kasutada interneti abi. 12. klassi õpilased on passiivse õppimise asemel ise teinud raadiosaateid eesti muusikast. Ajaloo- ja muusikatunni tööd oleme ühendanud, kui teemaks oli teha esitlus ühest muuseumist. Ühised projektid on andnud ka ideid sarnase teema puhul kahekesi koos tundi läbi viia.
Õppereisi plusspoolele võib kindlasti kanda võimaluse suhelda õpetajatega erinevatest riikidest, vahetada kogemusi, kuidas mingeid teemasid käsitleda ja tutvuda teiste maade kultuuriga.
Selline õppereis tekitab mõtteid ja annab indu oma tööd mitmekesisemaks muuta.

Digivahenditega muuseumisse

Autor: Tuuli Tomson

Istanbuli õpirände üks olulisim väärtus oli ise kogeda, mida õppekäikudel muuseumisse ning muinsuskaitse paikadesse teha ning kuidas oma nutiseade panna enda kasuks tööle. Mõned näited:

  • Kasuta QR-koode (juba aastaid kasutusel olev võimalus, mis aitab õpilastel keskenduda just sellele informatsioonile, mida õpetaja soovib, et ta õppekäigult kaasa võtaks);
  • Tee fotodest ja filmiklippidest temaatiline õppefilm (suunates õpilasi pildistama ja filmima konkreetse ülesandega saab jällegi muuta õppekäigu nii meeldejäävaks kui sisuliseks);
  • Kasuta lihtsaid programme, näiteks Adobe Spark Video (nii iOs kui Android nutiseadmega on imelihtne teha filmi selle tasuta rakendusega);
  • Kasuta liitreaalsuse rakendust Aurasma (lisa paikadesse rakenduse abil (ajaloolist)lisaväärtust);
  • Tee muuseumiesemetest 3D mudelid või 360-kraadi fotod (nii saab koolis hiljem eksponaadid ka 3D printeriga välja printida).

Kõige olulisem mõte, mida meie koolitajad püüdsid meile edasi anda, on see, et kõik, mis meid ümbritseb, meid ka õpetab. Seetõttu õppisimegi Istanbulis kohalikku kultuuri nii muuseumis kui restoranis, turul kui pühapaigas, tänaval ja õppetunnis. Meie koolituse ükski tund ei toimunud traditsioonilises klassiruumis, mis on ka meie kultuuripraktikate tavapärane olukord. Seetõttu oli ka see koolitus minu jaoks väga väärtuslik.

Kolmas õpetajate õpiränne

Anita
Anita. Common Domestic Kratt (Krattus Krattus). https://flic.kr/p/oU3S8j

Kultuurisuuna innovatsioon on meie kooli Erasmus+ KA1 projekt, mis toimub 1.06.2018 – 31.05.2020 ja on suunatud kultuurisuuna arendamiseks.

Antud projekti raames toimub 5 õpirännet.

Seoses Covid-19 olukorraga pikendasime oma projekti kuni 31.12.2021.