Rubriik: Assen

Kursus “Creativity in teaching and training & how to use music, art, ICT and outdoor activities in education”

Autor: Liia Vijand-Lind

Holland – tulpide ja maalikunsti maa ja mul oli võimalus osalesin koos kolleegi Heily Soosaarega Quarter Mediation koolitusel „Creativity in teaching and training through outdoor and indoor activities“ 13.-19. oktoober  2019, ja saada osa selle maa võlust.

Hollandi haridussüsteem paistab silma, et nad on kõrgel kohal PISA testides, aga ka õnnelikud. Heidame pilgu haridussüsteemi ja vaatame, mis võib olla selle taga.

  • Laps läheb ükskõik, millisesse kooli ta soovib – tuleb teha talle koht
  • Riigi- ja erakoole rahastatakse samadel põhimõtetel. Erakoolid on peamiselt usu- või ideoloogilistel põhjustel
  • Vaheaasta – kui ei suuda otsustada, mida edasi teha
  • Kutsekoolide erialade väga laialdane valik ja kutsekooli koostöö firmadega, õpetatakse firmasse töötajaid
  • Puudumised kontrolli alla – 16 puudumist ja toimub ühisarutelu kooli, pere ja lapse vahel – kuidas lahendada probleemi, aga vanemale võib ka trahvi määrata, mistõttu on vanemal soov, et laps ikka käiks koolis.

Järgnevalt annan ülevaate Hollandi koolisüsteemist. 8 aastat algkooli, 4, 5 või 6 aastat keskkooli sõltuvalt kooli tüübist ja 2 kuni 6 aastat kõrgharidust sõltuvalt koolist ja spetsifikatsioonist. Täpsema ülevaate Hollandi haridussüsteemist saab SIIN  https://wenr.wes.org/wp-content/uploads/2018/12/WENR-1218-Country-Profile-Netherlands-1.png Toon välja mõned punktid, millele tähelepanu pöörata:

  • Keskkool on mõeldud 12 kuni 16, 17 või 18 aastastele
  • See kestab 5 või 6 aastat ja on kohustuslik kuni 16 aastastele
  • Õpilased saavad valida kahe võimaluse vahel, mille kestvus on 2 või kolm aastat ja see sõltub varasematest valikutest.
  • Teise aasta järel antakse õpilastele soovitus, mille nad peaksid valima
    • Ülikooli eelne haridus, mis valmistab ette edasisteks õpinguteks (6 aastat ja lõpus 7 eksamit)
    • Seenior keskkool (5 aastat ja lõpus 6 eksamit)
  • Õpilasel on võimalus valida ka ettevalmistus kutsehariduseks
  • Kutseharidus, mis valmistab ette tulevaseks tööks, mis on omakorda jaotatud neljaks osaks.

Kokkuvõtvalt saab öelda, et õpilasel on lai valik juba haridustee alguses. Rõhku pannakse kõikides kooliastmetes õpilaste konsulteerimisele ja antakse nõu õpilastele tema haridustee osas. Haridustee on mobiilne – võimalik on ühest kohast teise liikumine. Paindlikkus tagab selle, et on võimalik ümber otsustada ka hiljem. Lisaks tooksin välja vaheaasta, mille saab õpilane võtta, kui ei tea, mida edasi teha. See kõik tagabki, et õpilastel on kindlus ja meelerahu ning nad on oma valikutes toetatud.

Hollandis teadmisi täiendamas

Autor: Heily Soosaar

Oktoobris 2019 oli meil võimalus hea kolleegi Liiaga veeta nädal Hollandis Assenis end täiendamas ERASMUSE projekti raames. Assen võttis meid vastu sügiseselt leebe ilmaga ja värviliste sügislehtedega.

Inimesed, kellega veetsime koos 13.-19. oktoobrini huvitavaid ja rikastavaid päevi, olid pärit väga erinevatest kohtadest: Eestist lisaks meile veel noor õpetaja Kostiverest, Ungarist, Itaaliast, Rumeeniast, Hispaaniast, ja ka Islandilt.

Millega tegelesime ja mida kaasa tõime oma koolitundide rikastamiseks?

Esmaspäevased ettekanded erinevate koolide tutvustamisel andsid hea ülevaate sellest, kuidas teised oma maal haridust edendavad ja mille poolest erinevad meist. Siin peab kohe märkima, et Eesti on kindlasti esirinnas nii IT valdkonna kui ka kooli tehnoloogilise varustatuse poolest, kuid tundub, et mängulisus tundides pole nii olulisel kohal. Selline arvamus võis olla aga ka tingitud sellest, et enamasti olid kursuslased nooremate õpilastega tegelejad. Huvitav ja tegelikult väga paljude erinevate võimaluste ja tugisüsteemidega oli aga Hollandi enda haridussüsteem (sellest pikemalt Liia postituses).

Väga põnev oli käik Drentse Archief`i, kus saime teada, kuidas on muuseumis väga põnevalt võimalik korraldada erinevaid töötubasid ja õppekäike selleks, et uurida arhiivimaterjale. Eriti meeldejääv oli aardejaht, kus gruppidele anti erinevaid museaale: tekste, vanu ürikuid, fotosid. Kõike uurides ja järeldusi tehes tuli jõuda sammhaaval lähemale aarde peidukohale… Oli põnev ja rikastav.

 

Ka teisipäev algas muuseumituurida, sel korral olime Madalmaade suurima nukumajamuuseumi uudistajad. See oli väga huvitav ja lummav käik, millesse oli põimitud palju ajaloolist materjali ja tolleaegsete inimeste elu ja kombeid puudutavat. Tõeline muinasjutumaa…Selle muuseumi avastamise käigus kasutati erinevaid IT-lahendusi, draamaõpet, lugude jutustamist.

Pärastlõunal tegelesime töötoas samuti erinevate aktiivõppe meetoditega, millest põnevaim oli „Lego-kuulamine“ ehk siis legode abil paaris töötades õppimine, kuidas juhendada vaid verbaalseid vahendeid kasutades ja kuidas kuulata ja küsida nii, et kuulates tulemuseni jõuda. See oli ilmselt üks neist võtetest, mida väiksemas grupis ka reaalselt meie kooliastmes saaks kasutada. Teine selle õhtu üsna elevust tekitav projekt oli muusika, värvide ja loovusega seotud koosmaalimine, mille tulemuseks oli pea 10 meetrit pikk värvikirev loovtöö.

Kolmapäevane päev oli pühendatud Hollandi tunnusmärgile: tuuleveskitele. Oli tore väljasõit ja maalilisi vaateid nii bussiaknast kui tuulikute kõrgetelt rõdudelt. Oli uudistamist, insenerimõtte abil asjadele selguse saamist ja maalitud puukingade imetlemist… Oli tore päev väljaspool Assenit. Õppeprotsessi selle tulemusena vist küll minu aines rikastada ei saa, küll aga avardus silmaring.

Neljapäev pühendasime ideekaardimeetodile. Meile oli see liiaga juba tuttav, seepärast ei kirjelda eriti pikalt. Põnevaim oli ehk see, kuidas igal rühmaliikmel oli midagi keelatud: kellel rääkida, kellel joonistada, kellel lubatud kirjutada vaid vasaku käega, kellel vaid midagi lõigata, kellel tuli kirjutada, kinnas käes, kellel pidid olema prillid ees, mis takistasid nägemist….

Õhtupoolikul siirdusime  taas aardejahile, kuid sel korral pärast põgusat teooriatundi hakkasime aardeid otsima Assenis orienteerides ja õigeid koht siis ka fotodele jäädvustades. See oli väga meeleolukas seiklus, millesse tuli panustada nii kaardilugemise kui orienteerumisega üldiselt, samuti olla väga tähelepanelik detailivaatleja. Tulemusena oli vaja esitada fotoreportaaž. Igatahes: huvitav meetod, kuigi ettevalmistustöö on päris suur. Ilmselt saaksime seda kasutada näiteks Tartus või ka mujal välitunni läbiviimiseks, kuid peab arvestama, et nii ettevalmistus kui ka õpilastel distantsi läbimine võib olla suhteliselt ajamahukas.

Reedel oli päeva tuumaks lisaks ettekandele ITK kasutamisest hariduses kolledži külastus, mis andis ülevaate erinevast rahvusest noorte õppimisvõimaluste kohta.

 

Kokkuvõtteks: oli rikastav nii kultuuriliselt, sotsiaalselt kui metoodiliselt. Lisaks saime uusi kogemusi, kuidas lõimida erinevaid meetodeid ka oma ainetesse.