Rubriik: Kalamata

Autor: Tuuli Tomson

Kreekas, Kalamata väikelinnas toimus juuni lõpust juuli alguseni imetore kursus õpetajatele, kes soovivad viia oma õpilasi õppekäikudele. Selle kursuse pealkiri oli juba väga inspireeriv – Museum Walks.

Meie õpperühm oli väga väike, see andis võimaluse praktilisi tegevusi läbi proovida ning õpetajatelt saada personaalset tagasiside, samuti küsimusi ja ka lihtsalt arutada erinevatel teemadel… Meie soovidega arvestati ja ühel päeval, kui põhjamaalase jaoks oli liga kuum päevasel ajal, siis tegimegi õppetööd õhtupoole ja hommikul oli vaba aeg.

Minu jaoks oli kõige suurema väärtusega kogeda õppimist autentses keskkonnas, samal põhimõttel toimuvad ka meie kultuurisuuna praktikad.  Kalamatal olid meil selleks tegevused igal päeval, aga kõige suurema elamuse jättis iidse Messene linna asupaiga külastamine. Kindlasti oli oma osa sellel ka ekstreemsetel ilmaoludel – kuumus oli väga suur.

Mulle väga meeldis Areadne koolituskeskuse lähenemine – arheoloogilise paiga õppimisel olid ettevalmistatud eeltegevused, tööleht kohapeal ning järeltegevused klassiruumis. Kuna osalesime koolitusel neljakesi, siis oli hea õhtuti arutada, kuidas ja mida oma suunakursuste tegevustesse juurde tuua.

Autor: Pille Liivamägi

Kreeka õpiränne jääb kindlasti meelde väga sisuka õpiprogrammi poolest, kuid üle ega ümber ei saa ka kreeklastest ja kohalikust toidukultuurist.

Kõik kreeklased, kellega me kokku puutusime, olid väga vahetud suhtlejad ja ääretult positiivse ellusuhtumisega. Kui tänaval kedagi kõnetada, siis tal oli alati soov meid lahkesti aidata. Näiteks saime abi, kui apteek oli juba suletud, kuid nägime, et seal sees oli veel inimene. Või kui küsisime teed. Või kui küsisime hotelli fuajees peaaegu iga päev sealsetelt töötajatelt midagi  – ikka aidati meid lahkesti ja hästi. Meie koolitajad – Joanna ja Maria – olid väga sümpaatsed, meeldivad ja emotsionaalsed inimesed, kellega me leidsime kohe ühise keele. Meile väga sobis ka kreeklaste huumor ning seetõttu saime oma õpetajatega üsna avatult rääkida meie kultuuride erinevusest ning omapäradest. Sellised avatud arutelud olid väga olulised meie jaoks.

Oleme kõik vaimustuses ka kreeka toidukultuurist. Püüdsime proovida erinevaid toite, mis olid kõik tõeliselt maitsvad. Mind üllatas, et kreeka köögis on kasutusel nii palju liha. Loomulikult meie kõigi vaieldamatuks lemmikuks oli kreeka salat, mille maitseaineid me kõik ka kaasa tõime. Kalamata on väike koht mere ääres ning tõeliselt ainulaadseks tegi nende välikohvikute juures asjaolu, et kohvikud ise asusid mererannas, aga köök, kust toite serveeriti oli eemal. Nii kõndisidki ettekandjad pidevalt rannast üle tänava restorani kööki ja jälle tagasi ning tõid toite ja nõusid.

Õpiränne võimaldab lisaks uutele teadmistele tutvuda ka kohaliku kultuuriga, mis on väga suur lisaväärtus koolitusele.

Autor: Maret Kuura

Kreeka õpiränne sai teoks vahetut pärast pikka kooliaastat ja see on väga hea aeg kodust eemale minekuks, sest niimoodi korraks eemalt on hea oma tegemistele ja koolitööle tagasi vaadata. Kuna reisisime neljakesi, siis õppisin paremini tundma ka oma kolleege ning  tean nüüd paremini, milliseid ühiseid asju teistega koos veel ette võtta.

Kalamata oli ideaalne paik selleks kursuseks – piisavalt väike, imelise keskkonna, sobivate muuseumide ja väärtusliku arheoloogilise paigaga.  Minu arvates oli kursusel kõik tasakaalus: praktilised tegevused, kohtumised, muuseumikülastused ja vaba aeg. Saime juurde häid ideid õpetamiseks, aga saime tutvuda ka kohaliku kultuuri ja paikkonnaga.

Kreeka õpirände viimasel päeval otsustasime kursusel õpitut iseseisvalt rakendada, sest meie viimase päeva saime kõik neljakesi koos veeta Ateenas. Ja loomulikult tegime seda Akropolis. Kunstiajaloo õpetajana käsitlen Akropolist tundides ning õpirände raames oli harukordne võimalus seda paika päriselt külastada.

 

 

Autor: Heily Soosaar

Viibisime Erasmus+ projekti raames 30. juunist – 6. juulini Kreekas Kalamata linnas kursusel, mille eesmärgiks oli õpetada, kuidas kohalikku ajalugu muuseumikäikude põhjal integreerida õppekavaga. Meie suurepärased õppejõud Joanna ja Maria Areadne koolituskeskusest tegid selle kursuse oma vahetuse, emotsionaalsuse, kreekaliku külalislahkuse ja mitmekülgsete ning huvitavate materjalidega tõesti suurepäraseks ja meeldejäävaks. Lühidalt siis sellest, mida nägime-kuulsime ja edaspidi saame ka oma õppetöös kasutada.

Esmaspäeval pärast Kalamata ajaloolise keskuse ekskursiooni, mis oli väga huvitav ja mille metoodilisest küljest võib esile tõsta seoste loomist tänapäevaga ja lugude jutustamisega, miks-küsimustele koos vastuste leidmisega, liikus meie grupp Messinia arheoloogiamuuseumisse. Seal veedetud päevast jäävad meelde grupi tutvumiseks mõeldud soojendusharjutused ja muidugi paaridele jagatavad töölehed, mida tuli täita pärast lühikest muuseumi väljapanekuga tutvumist. Igal grupil oli oma piirkond, mida siis uuriti ja pärast teistelegi tutvustati. Näiteks tuli valida 5 eset, lühidalt kirjeldada nende olemust ja otstarvet, lisada tabelisse ka nende loomise aeg. Järgmine ülesanne nõudis piltidega lehelt 10 objekti väljalõikamist, muuseumist nende ülesotsimist ja siis ka ajateljele paigutamist. Väljapaneku põhjal tuli teha järeldusi selle ajastu ühiskonna ja igapäevaelu kohta: mis oli oluline, kuidas asjad iseloomustavad neid väärtusi, mis selles ühiskonnas olid, mis sõnum jäeti materiaalse kultuuri põhjal järeltulevatele põlvedele. Loominguline ülesanne oli see, et tuli ühe eksponaadina end teistele kirjeldada ja mingi detail ka joonistada, et siis teised arvaksid, kelle või millega tegu. See ülesanne tekitas parasjagu elevust. Kirjutamisülesandeks oli arheoloogina teha ajalooraamatusse lõik, kus sellest kohast saab kõige olulisema informatsiooni ja tähelepanu on eelkõige lool, mitte detailidel, mida saab muuseumist vaadata. Oli huvitav ja mitmekülgne praktiline õppus. Aukartust tekitasid mitmed eksponaadid (kiilkirjatahvlid, teeviidad, mosaiikpõrandad), mida sai lisaks vaatamisele ka katsuda ja tunnetada aega suisa 10. sajandist enne Kristust.

Teisipäev oli eriline, sest hommikupoolikul tegelesime hoopis õuesõppega: uurisime Raudteeparki, kus erinevatest aegadest pärit vedurid-vagunid olid need, mis pidid oma lood jutustama. Et tekiks seos vana ja uue tehnoloogia vahel ning tähelepanu saaksid ka detailid, siis oli ülesanne koguda materjali nii kõnetavate fotode kui videolõikudena. Päeva teises pooles ehitasime veebivahendeid kasutades oma virtuaalsed muuseumid (vt www.artsteps.com). See oli põnev ja vägagi huvitav töö, mille teadmisi peaks kindlasti kasutama ka edaspidi õpilastega töötades.

Kolmapäeva ilmestas linna vaatamisväärsusi ühendav orienteerumismäng programmi….kasutades. Tegelikult see keskkond meie rühmal just eriti hästi ei töötanud, kuid ehk on siiski põnev neid seiklusmänge luua ise ja lasta ka õpilastel teha Actionbound keskkonnas (https://en.actionbound.com/). Külastasime ka Kalamata rahvuslike riiete muuseumi, mis pani oma mitmekesesisuses ja taas huvitavate põhjendustega, miks mingi detail oli riietuses oluline ja mida see näitas, mõtlema sellele, kui tähtis on detailide maailm. Tutvustati ka  muuseumipedagoogide väljatöötatud programme erineva vanuseastmete õpilastele.

Neljapäeval oli imeline päev, mil külastasime antiikset Messinit. Sellega seoses taas võimalused, kuidas õpilasi siduda teemaga, nt hääletamismäng, maadlusmatš, ajajoon…

Reedene õppepäev andis nii teoreetilist kui praktilist õpet, sealhulgas ka draamaelementide kasutamist, peegliga liikudes ruumitunnetust ja praktilise õppuse: kohvikeetmise kreeka moodi.

Aitäh huvitavate ja sisukate päevade eest!