Autor: Pille Liivamägi
Kreeka õpiränne jääb kindlasti meelde väga sisuka õpiprogrammi poolest, kuid üle ega ümber ei saa ka kreeklastest ja kohalikust toidukultuurist.
Kõik kreeklased, kellega me kokku puutusime, olid väga vahetud suhtlejad ja ääretult positiivse ellusuhtumisega. Kui tänaval kedagi kõnetada, siis tal oli alati soov meid lahkesti aidata. Näiteks saime abi, kui apteek oli juba suletud, kuid nägime, et seal sees oli veel inimene. Või kui küsisime teed. Või kui küsisime hotelli fuajees peaaegu iga päev sealsetelt töötajatelt midagi – ikka aidati meid lahkesti ja hästi. Meie koolitajad – Joanna ja Maria – olid väga sümpaatsed, meeldivad ja emotsionaalsed inimesed, kellega me leidsime kohe ühise keele. Meile väga sobis ka kreeklaste huumor ning seetõttu saime oma õpetajatega üsna avatult rääkida meie kultuuride erinevusest ning omapäradest. Sellised avatud arutelud olid väga olulised meie jaoks.
Oleme kõik vaimustuses ka kreeka toidukultuurist. Püüdsime proovida erinevaid toite, mis olid kõik tõeliselt maitsvad. Mind üllatas, et kreeka köögis on kasutusel nii palju liha. Loomulikult meie kõigi vaieldamatuks lemmikuks oli kreeka salat, mille maitseaineid me kõik ka kaasa tõime. Kalamata on väike koht mere ääres ning tõeliselt ainulaadseks tegi nende välikohvikute juures asjaolu, et kohvikud ise asusid mererannas, aga köök, kust toite serveeriti oli eemal. Nii kõndisidki ettekandjad pidevalt rannast üle tänava restorani kööki ja jälle tagasi ning tõid toite ja nõusid.
Õpiränne võimaldab lisaks uutele teadmistele tutvuda ka kohaliku kultuuriga, mis on väga suur lisaväärtus koolitusele.