Biotehnoloogia laboripraktikumid

Biotehnoloogia laboripraktikumid

18.-20.  ja 24.-26. novembril  toimusid biotehnoloogia suunakursuse raames (õp  Urmas Tokko) traditsioonilised biotehnoloogia laboripraktikumid loodus- ja meditsiinisuuna abiturientidele.

Praktikumi korraldas  üheteistkümnendat aastat  vilistlane Kaarel Krjutškov (PhD,  Stockholmi Karolinska Instituut). Tema peamisteks abilisteks olid sel aastal Anne Mari Roost,  Sille Hausenberg ning  Toomas Mets, lisaks käisid õpilastele teadmisi jagamas mitmed külalisesinejad (Ene-Ly Jõgeda, prof  Tanel Tenson). Kool tänab  nii praktikumi läbi viinud õppejõude kui TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituuti, kellega sõlmiti  kootööleping.

Praktikumides tegeldi peamiselt kahe eksperimendiga:

  1. DNA eraldamine oma suuõõne rakkudest (süljest), DNA teatud piirkonna paljundamine ning HI-viiruse retseptori CCR5 geenis mutatsiooni (deletsiooni) olemasolu tuvastamine geelelektroforeesil. Mutatsiooni olemasolul ei suuda HIV selle retseptori kaudu rakku tungida ning inimesel on väiksem võimalus HIV-nakkuse saamiseks (viirus ei tunne rakku ära). Tugevamalt on see mutatsioon kasuks vastava geeni homosügootses olekus, st kui see esineb mõlemas paarilises kromosoomis. Teatavasti saame iga paari ühe kromosoomi  emalt, teise isalt, seega väheneb HIV-nakkuse võimalus veidi ka nende geenialleelide heterosügootses olekus. Selleutatsiooni esinemissagedus hetero- ja homosügootide kohta kokku on umbes 16% populatsioonist, meie klassides tuli see näitaja kõrgem.

2.  Kloneerimine, geeni sisseviimine bakterisse. See töö eeldas teatud antibiootikumi resistentsusgeeni ja nn helendumisgeeni (GFP – Green Fluorescent Protein) viimist bakteri plasmiidi ning sellise rekombinantse DNA sisestamist bakteritesse. Et bakter suudaks sellise DNA lõigu vastu võtta, tuli kasutada elektroporatsiooni – anda bakteritele väga lühiajaline ja tugev elektrilöök membraani läbilaskvuse suurendamiseks ning seejärel kanda nad kiiresti “turgutavale“ söötmele „kosuma“. Bakterid külvati Petri tassidele söötmele ning pärast ööpäeva termostaadis hoidmist / bakterite paljunemist saadi UV-valguses näha, kas geeni sisseviimine õnnestus. Mida rohkem bakterikolooniaid helendus, seda õnnestunumalt oli õpilane katse sooritanud.

Õpilased jäid praktikaga rahule. ,,Kaalun ülikooli sama ala õppima minemist, see praktika andis selleks igatahes kindlust juurde,” ütles 12. LO kl õpilane Triin Hunt.

Tartu Postimees üllitas meie õppepäevast artikli.

Ülevaate andis ning pildistas õp  Urmas Tokko

Meediainfo: Karl Pütsepp

karlpytsepp@gmail.com