11. TE toimetas praktikanädalal Tartus ja Ida-Virumaal

11. TE toimetas praktikanädalal Tartus ja Ida-Virumaal

11. TE välipraktika toimus Ida-Virumaal ja Tartus 4.-6. juunil, sellele lisandus koolis 7.-8.juunil nn 24 tunni ülesande lahendamine (häkaton).

Välipraktikal uuriti tehnoloogiate rakendamise mõju keskkonnale ja igapäevaelule, looduse ja energeetika seoseid, keskkonnareostust ja –kahjustusi ning toidu- ja tarbekeemiat tänapäeval.

Esmaspäeval, 4. juunil tutvuti toidutehnoloogia etappide ja lähteainete loodusliku päritoluga juustutootmise näitel. Kooli laboris valmistasid õpilased ise juustu, aga said maitsta ka õpetaja ja Kaspar Mölderi (12. TE) valmistatud juustu (11. TE õpilaste juustu saab proovida lõpetajate banketil). Tarbekeemiatoodete näitena valmistati seepi ning arutleti selle tootmise võimaliku keskkonnamõju üle. Samal päeval käidi TÜ Chemicumis, kus õpilastele selgitati ja näidati ümbritseva keskkonnaga seotud teadustöö tagamaid keemias

Teine ja kolmas praktikapäev oldi väljasõidul Ida-Virumaal. Õpiti tundma kaevandus- ja tööstuspiirkonna keskkonnaprobleeme, tutvuti ettevõtete tehnoloogiliste protsesside mõjuga loodusele ning keskkonnakeemia alustega.

Teekonnal Ida-Virumaale alustati õppimist AS Scanola Baltic rapsiõlitehases Jõgevamaal, kus tutvuti rapsiõli tootmise etappidega ja valmistoodangu otstarbega: näiteks osa rapsiõlist läheb biodiisli tootmiseks ja tahke jääk loomadele toiduks. Tehas toimib väga keskkonnahoidlikult: tootmine on jääkidevaba, kõik tootmise produktid lähevad kasutusse. Väike-Maarjas AS Ebavere Graanul puidupelletite tootmise tehases saadi ülevaade tehase peamistest tegevustest ning selle majanduslikust ja sotsiaalsest mõjust ümbritsevale keskkonnale. Sealne tehas on üks osa suurest kontsernist, pelleteid toodetakse ettevõttes peamiselt palgist ja vähesel määral ka saepurust ning koorest. Näiteks Imavere tehases toodetakse puidupelleti abil elektrienergiat. Külastatud tehas toodab suuresti pelleteid välisturule.

Loomsete jäätmete käitlemisega tegeleva AS Vireeni külastusel saadi ülevaade loomsete jäätmete kasutusvõimalustest – nt on üheks saadusteks kondijahu, mida kasutatakse katlamajas kütteks ning samuti saadusena tekkivast rasvast toodetakse biokütust. Eelmise aastaga võrreldes oli juurde tulnud reovee puhastusjaam ja kondijahu automaatne kogumisladu. Tehas on üsna kaasaegne ja toodetud kondijahu läheb Tšehhi katlamajja kütteks, loomsed rasvad saadetakse kütteks Taani. Lisaks külastati ka Politseimuuseumi, kus tutvustati õpilastele Eesti Politsei tegemisi ja viidi läbi väike kriminalistika töötuba. Tegevused olid mõeldud kõikidele vanusegruppidele ja seetõttu võis mõttetegevust õhtul veidi kergemalt võtta ning nautida klassikaaslastega koosolemist. Päev lõpetati Kohtla-Järvel TTÜ hostelis.

Kolmapäeval jätkus tegevus keemilise tehnoloogiaga tutvudes VKG (Viru Keemia Grupp) Petroter I ja II tehases. Antud tehas toodab põlevkivist põlevkiviõli ja fenoole. Viimaseid võib leida erinevatest kosmeetikatoodest (Loreal), liimidest, lakkidest, rehvidest (Pirelli) ja isegi mobiiltelefoni ekraanidest (Samsung).

Seejärel käidi õppimas põlevkivi Kaevandusmuuseumis Kohtla-Nõmmel ja suletud Aidu kärjääris, kus oli selgelt näha, milline rikutud maastik võib jääda pärast kaevanduse sulgemist: ettevõtete karjäärid on ühtlasi näiteks maastike taastamisest pärast kaevandamist. Aidu kärjääris nähti ka Baltikumi pikimat lintkonveierit (üle 12 km), mis toob põlevkivi Ojamaa kaevandusest otse VKG tehasesse.

Pikemalt õpiti Kohtla kaevandusmuuseumis põlevkivi maapinnal ja maa all kaevandamise ükskikasju, nt milline on kaevandatud põlevkivi edasine töötlemine ja millised keskkonnakahjustused kaasnevad kaevandamisega Eestis.

Praktikat juhendas keemiaõpetaja Aleksandr Kirpu, abiks olid klassijuhataja õp Annika Teska ja juhiabi Pille Liivamägi.

  1. TE välipraktikat toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 


Praktikanädala neljapäeval ja reedel olid õpilased hõivatud häkatoniga: 7. juunil kella 10st kuni 8. juunil kella 10ni lahendati 24 tunni ülesannet (https://tammegymnaasium.ee/tamme-gumnaasiumi-opilased-ehitavad-oopaevaga-eesti-pikima-ahelreaktsiooni/ ja http://hackathon.tammegymnaasium.ee/).

24 t ülesande eestvedajad olid õp Mathias Mõttus, õp Agnes Vask, õp Andreas Ragen Ayal, Tarvo Metspalu ja SPARK MakerLabi meeskond. Suur tänu ka meediameeskonnale ürituse kajastamise eest ning ka klassijuhatajatele õp Katrin Tikkole, õp Annika Teskale ja õp Inga Dunderdalele. Abis oli ka õp Nele Rosenberg.

Uudise edastas õpetaja Aleksandr Kirpu.