11. kultuuriklassi praktika hakkas pihta teisipäeval, 31. mail, kui õpilased valmistusid väljasõiduks Pärnu- ja Mulgimaale. Õpilased toimetasid rühmatöödes, kogudes infot nii Lõuna-Eesti linnuste kui ka Pärnu- ja Mulgimaa ajaloo ning muu kohta. Lõuna paiku külastasime Laulupeomuuseumit, et saada ülevaade, kuidas mindi laulupeole rohkem kui 150 aastat tagasi (giid rõhutas: kõik laulud olid eesti keeles).
Praktika üks eesmärke oli panna kokku parem pilt (kultuuri)ajaloost, kuidas eri ajad on Eesti alasid mõjutanud. 2. juunil sõitsime kõigepealt Heimtali muuseumisse, kus võeti meid väga soojalt vastu. Meile näidati imeilusaid vaipu ja muud käsitööd ning räägiti, kuidas eestlased värve said, kuidas „maitsekad pastelsed“ toonid on hoopis värvikirevate tööde kulumismärk (ehk eestlased on edevad olnud küll). Lisaks mõtisklesid õpilased, kuidas küll koid ei ole leidnud kangavarandust üles. Seejärel sõitsime Pärnusse – suvepealinn võttis meid vastu sooja päikesega, aga Punase torni giidi jutu ajal otsustas ilmataat meile ka veidi vihma saata. Väga huvitav tuur oli – tuli palju kujutlusvõimet kasutada: keskaegsest linnast pole palju järele jäänud, samas on huvitav mõelda, kui palju on meie linnade all veel peidus. Õpilased pidid orienteeruma Pärnus, et otsida üles olulised kultuuriobjektid, lisaks külastasime ka Pärnu muuseumit, et saada ajaloost parem ülevaade. Õhtul jõudsime Jõulumäele puhkama – enne aga pidi kõhu täis sööma, et eelmisel päeval pusitud rühmatöö tulemusi teistele tutvustada. Terve öö sadas vihma ja tuul möllas. 2. juuni pidi mööduma aga õues – õnneks hakkas Mulgimaal paistma päike. Jalutasime nii Karksi kui ka Helme linnuse varemetes. Õpilased rääkisid legende, mida nad olid lugenud nendest kohtadest, tegid omaloomingulisi ülesandeid. 2. juunil külastasime ka Ennuksemäe metsavendade punkrit – hea sportlik ettevõtmine + hoopis teistmoodi kogemus.
3. juunil käisime ERMis vaatamas Enn Kunila kunstikogu. Maalid, mis jutustavad lugusid nii helgematest kui ka kurbadest aegadest (näiteks maal, mis sõja ajal sai kannatada, pagulaseestlastega rändas Eestist minema; maal, mis oli peidus, sest seal peal oli lähestikku sinine, must ja valge). Kõige olulisem aga oli see, et õpilased jagasid oma emotsioone ja mõtteid maalide kohta. Praktika lõppes Tartu Linnamuuseumi giidi juhitud Ülejõe ajalooretkega (märgiline kant: esimesi rahvuslikke lasteaedu toimetas praeguses Laulupeomuuseumi majas (mis oli enne Vanemuise Seltsi maja), Johannes Pääsukese kodu ja tema esimesed filmid ning palju muud). Tuur oli nii huvitav, et ühes kohas liitus üks külaline, et täpsustada giidi juttu, teises kohas ühines meiega võõras noor, kes ilmselgelt tahtis ka liituda meie toreda klassiga.
Aitäh kõikidele, kes meid vastu võtsid!
Õpilasi saatsid Liina Nagel ja Maiu Nurka
Pildid: õpilased ja õpetajad
