Kolmapäeval, 25. jaanuaril oli meil külas kirjanik Mehis Heinsaar. Ta rääkis endast ja oma teoste sünniloost, luges mõne loo ette, lisaks andis selgitusi sellestki, kuidas inspiratsioon kinni püüda.
Kuigi kirjanik oli vaikse ja küllaltki endasse vaatava olekuga, oli tema jutus mõndagi, mida meenutada.
Järgnevalt mõned killud kirjanikuga kohtumiselt: „ta isiksus tundus pisut salapärane ja kutsus mingis mõttes rohkem kuulama“, „ta on kirjutanud paljud oma lood Tartu tänavatel tekkinud mõtetest“, „inspiratsioon tabab teda tavaliselt tänaval jalutades või ringi reisides“, „eriti meeldisid mulle jutud sellest, kus ta oli olnud ja mis toimus tema elus, kui ta kirjutas erinevaid teoseid“ , „olin lugenud Heinsaare „Rändaja õnne“, aja tema esituses panin tähele hoopis uusi asju selles loos“.
Nii mõnigi kohalviibinu väitis, et tekkis tahtmine võtta kätte mõni kirjaniku raamatutest ja nüüd, teades novelli sünnilugu, see hoopis uue pilguga see üle sirvida.
Uudise edastas õpetaja Heily Soosaar.
