Novembri lõpus, vahetult enne kooli juubelipidustusi toimusid traditsioonilised biotehnoloogia praktikumid 12.LO ja 12.ME klassile. Juba neljandat aastat on see võimalik meie oma laboris (varem TÜ-s), meenutust Tamme geenilabori avamisest vaata siin.
Nagu ikka, tehti kõigepealt tutvust pipeteerimise reeglitega, siis asuti oma süljest (suuõõne limaskesta rakkudest) DNA-d eraldama. DNA tuleb seejärel paljundada (PCR), siis saab asuda mutatsioone määrama. Ka seekord tegime läbi üsna tuntud, CCR5 geenmutatsiooni tuvastamise töö. Selle mutatsiooni esinemissagedus Eestis on ca 15-16%, kahe klassi peale tehtud uuringute keskmine oli pisut madalam. CCR5 (del 32) mutatsiooni korral on teatud lümfotsüütide pinnavalgud muutunud nii, et HI-viiruse teatud tüved ei suuda sinna tungida. Seega kõlab sõna „mutant“ siin pigem rõõmustavalt, eriti selle tunnuse suhtes homosügootidele – kelle nii ema- kui isapoolses kromosoomis on vastav mutantne alleel.
Teiseks suuremaks tööks oli bakterite kloneerimine. Selleks muudeti varem ettekasvatatud soolekepikese (Escherichia coli) bakteri rakud nn kompetentseks, (plasmiidi) vastuvõtlikuks. Siis viidi neisse temperatuurišoki abil taas varem ette valmistatud rekombinantne plasmiid, mis sisaldas antibiootikumi ampitsilliini resistentset geeni ja roheliselt helendava valgu GFP (Green Fluorescent Protein) geeni. Sellised bakterid külvati ampitsilliini sisaldavale söötmele üheks päevaks kasvama ning uue plasmiidi omandanud bakterite kolooniad olid pärast meie Petri tassidel UV-valguses kenasti säramas.
Praktikume juhendasid: Kaarel Krjutškov, Liisi Talas, õp Urmas Tokko ja Leili Järvsoo, ideede ja praktiliste tööde ettevalmistusega aitas ka Mariliis Hinnu.
Fotod: Urmas Tokko
Uudise edastas õpetaja Urmas Tokko.
