Bioloogia III kursusel saab määrata nii enda kui kasside geene

Teema: Artikkel

Bioloogia III kursus on sisuliselt molekulaarbioloogia kursus – õpitakse, kuidas toimub geenide avaldumine, kuidas geenide pärandumise seadused mõjutavad järglaste (sh sina kui indiviid) tunnuseid ning mis on viirused ja kes on bakterid.

Hea uudis kassisõpradele on see, et praktiliste tööde hulka kuulub karvase sõbra – Felis catus – genotüübi määramine karvastiku alusel. Samuti õpitakse maitsmisaistingut mõjutavate geenide määramist endal ja pereliikmetel, genotüübipõhise minisugupuu koostamist ning oma vererühma määramist antikehade abil.

Kodukassi genotüübi määramine fenotüübi alusel

Praegu tegelevad bioloogia III kursuse õpilased (11IT) esimese tööga: kuidas määrata oma kassil karvastikku mõjutavate geenide genotüüp?
Vaatluse all on 8-9 geeni mis mõjutavad tunnuseid nagu karvade pikkus, triibulisus, värvus (põhivärvid on, “domineerivuse” järjekorras: oranž > valge > must/pruun) jm. Esmapilgul lihtne, siis üle jõu käiv ning kolmandaks (loodetavasti) loogika põhjal tehtav ülesanne illustreerib, kuidas lihtne igapäevane nähtus nagu nurruva sõbra kasukas on seotud geneetika põhimõistete -ja nähtustega nagu geen, geeniekspressioon, alleel, ploidsus ja genotüüp. Tülpinud näoga otsa vaatav ning inimesest ligi 3 korda väiksema suhtelise ajumassiga karvakera ei saa ilmselt arugi, kui põnev (ja keeruline) see geneetika on, mis tema karvastiku iseärasused määrab.

Kel huvi, saab materjaliga tutvuda siin

Uudise edastas bioloogiaõpetaja Aivar Meldre