Ainepass: Mehaanika
| Õppeaasta: | 2021/2022 |
| Valdkond: | Loodusained |
| Periood: | 1 |
| Aine: | Füüsika |
| Nimetus: | Mehaanika |
| Õpetaja: | Tanel Liira |
| Klass: | 10KU |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | Eeldusained puuduvad, kursuse alguses toimuvad tasandustunnid |
| Maht: | 1 kursus, 19 auditoorset tundi (üks tund 70 min) |
| Eesmärgid: | 1. Erinevate vastastikmõjude ja nende poolt põhjustatud liikumistega tutvumine; 2. Valemite füüsikalise sisu mõistmine ja kasutamine; 3. Loodusnähtuste kirjeldamine ja seletamine mehaaniliste mudelite abil; 4. Koostööoskuste ja iseseisva mõtlemise arendamine, positiivse e-suhtlemiskultuuri toetamine. |
| Õpitulemused: | Kursuse lõpetaja tunneb füüsikaliste suuruste tähiseid ja ühikuid, teab mehaanika põhimõisteid, seadusi ja nende rakendatavust praktikas, oskab lahendada arvutus- ja graafilisi ülesandeid, vormistada lahendusi |
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Kinemaatika. Mehaanika põhiülesanne. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem. Teepikkus ja nihe. Kinemaatika. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, vastavad graafikud. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus. Dünaamika. Kulgliikumise dünaamika. Newtoni seadused (kordamine). Jõudude vektoriaalne liitmine. Resultantjõud. Näiteid konstantse kiirusega liikumise kohta jõudude tasakaalustumisel. Keha impulss kui suurus, mis näitab keha võimet muuta teiste kehade kiirust. Impulsi jäävuse seadus. Jõud kui keha impulsi muutumise põhjus. Keskkonna takistusjõu tekkemehhanism. Raskusjõud, keha kaal, toereaktsioon. Kaalutus. Rõhumisjõud ja rõhk. Elastsusjõud. Hooke’i seadus. Jäikustegur. Hõõrdejõud ja hõõrdetegur. Keha tiirlemine ja pöörlemine. Ühtlase ringjoonelise liikumise kirjeldamine: pöördenurk, periood, sagedus, nurk- ja joonkiirus, kesktõmbekiirendus. Gravitatsiooniseadus. Raske ja inertse massi võrdsustamine füüsikas. Tiirlemine ja pöörlemine looduses ning tehnikas. Orbitaalliikumise tekkimine inertsi ja kesktõmbejõu koostoime tagajärjena. Võnkumised ja lained. Võnkumine kui perioodiline liikumine (kvalitatiivselt). Pendli võnkumise kirjeldamine: hälve, amplituud, periood, sagedus, faas. Energia muundumine võnkumisel. Hälbe sõltuvus ajast, selle esitamine graafiliselt ning siinus- või koosinusfunktsiooniga. Võnkumised ja resonants looduses ning tehnikas. Lained. Piki- ja ristlained. Lainet iseloomustavad suurused: lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus. Lainetega kaasnevad nähtused: peegeldumine, murdumine, interferents, difraktsioon. Lained ja nendega kaasnevad nähtused looduses ning tehnikas. Jäävusseadused mehaanikas. Impulsi jäävuse seadus ja reaktiivliikumine, nende ilmnemine looduses ja rakendused tehnikas.Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia muundumine teisteks energia liikideks. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas |
| Hindamine: | Kasutatakse erinevaid hindamismeetodeid: 1. Enesekontrollitestid 2. Hindelised testid 3. Kirjalikud ülesanded 4. Praktiline töö 5. Iseseisev töö |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursus loetakse läbituks, kui õppija on sooritanud kõik hinnatavad õpiülesanded (testi, kirjalikud koduülesanded, praktilised tööd) vähemalt tulemusele 50% |
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Kokkuleppel õpetajaga |
| Õppematerjalid: | I. Peil. Füüsika X klassile. Mehaanika – EFS Maurus 2012 (opik.fyysika.ee); Soovituslikud lisaõppematerjalid http://www.fyysika.ee/, http://opik.fyysika.ee/, https://rakett69.ee/ |
