Ainepassid

Puuduvad

20 tundi

Kursus võimaldab õpilasel kirjanduse kaudu mõista ümbritsevat maailma, inimese ja ühiskonna suhteid, samuti kirjanduse laiemat ühiskondlikku tähendust ja olulisust maailmas toimuvate muutuste märkamisel, teadvustamisel, mõtestamisel ja kujundamisel.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1. Loeb läbi vähemalt kolm proosa- või draamateost ja ühe eesti autori luulekogu, analüüsib ja tõlgendab loetud teoseid nii ühis­aruteludes kui ka individuaalses teksti­loomes, jagab oma luge­mis­kogemusi.

2. Arutleb kirjanduse ja ühiskonna omavaheliste suhete üle, nimetab kirjandusteoste loomist ja vastuvõttu mõjutavaid tegu­reid ning esitab nende kohta näiteid.

3. Iseloomustab põhjalikumalt vähemalt kahe autori loomingut, määrab nende teoste koha ajastus, voolus või rahvus­kirjan­duses.

4. Esitab loetud teosele või tekstikatkendile tuginedes näiteid ajastu ja inimese kujutamisest, arutleb teoses käsitletud ühis­kondlike probleemide ja väärtuste üle.

5. Analüüsib kirjanduseost mõne 20. või 21. sajandi mõtte- või kirjandusvoolu kontekstis, leiab tekstist iseloomulikke tunnuseid ja näiteid.

6. Eristab tekstinäidete põhjal žanre ja kujutamisviise, võrdleb vähemalt kahe teose sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust.

7. Kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Kursusel käsitletakse kirjanduse ja ühiskonna vastastikuseid suhteid ning uuritakse, kuidas kirjandus kujutab inimese, võimu, väärtuste ja ühiskondlike muutuste seoseid. Õpilased tutvuvad düstoopia, modernismi ja maagilise realismi tunnustega ning analüüsivad teoste põhjal võõrandumise, identiteedi, ajaloomälu, trauma, võimu ja ühiskondliku vastutuse küsimusi. Eraldi tähelepanu pööratakse Balti lähiajaloo ja naisnarratiivide kujutamisele ning kirjandusteose vormi ja sisu seostele.

Kursuse lõpus käsitletakse eesti 20. sajandi luulet, loetakse ühe autori luulekogu ning tutvustatakse selle põhjal autori loomingut, ajastut, kujundeid ja põhimotiive.

Kursusel loetakse:

• üks õpilase valitud düstoopiaromaan õpetaja koostatud valikust;
• üks modernistlik romaan järgmisest valikust:
  Hermann Hesse „Stepihunt“, Franz Kafka „Protsess“, Albert Camus’ „Võõras“ või Virginia Woolfi „Mrs Dalloway“;
• üks Balti naisnarratiivi käsitlev romaan järgmisest valikust:
  Nora Ikstena „Emapiim“, Sofi Oksanen „Puhastus“, Lilli Luugi „Ööema“ või Rūta Sepetysi „Hallaaegade algus“;
• ühe eesti 20. sajandi luuletaja luulekogu.

Lisaks loetakse ja analüüsitakse lühemaid tekste, sealhulgas Gabriel García Márqueze novelli „Väga vana väga pikkade tiibadega mees“, ning võrreldakse eri ajastute, autorite ja kirjanduslike kujutamisviiside tunnuseid.

Kursuse jooksul hinnatakse nelja võrdse kaaluga lugemis- ja loovtööd: düstoopia, modernismi ja Balti naisnarratiivi käsitlevat teost ning eesti luuleautori luulekogu põhjal tehtud esitlust või luulekava. Hindamisel arvestatakse tekstimõistmist, kirjandusmõistete kasutamist, analüüsi- ja tõlgendusoskust, tekstinäidete põhjendatud kasutamist ning suulist ja kirjalikku eneseväljendust. Kõik neli hinnet moodustavad kursusehindest 25%.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestus­like hinnete aritmeetilisest keskmisest protsentides.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete aritmeetilisest kesk­misest. Kui hinne on kahevahel, siis on määravaks 12. klassi hinded.

Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste (kokkuvõtval) nädalal. Õpilasel on õigus järele vastata tööd, mille hinne on olnud 0–49%. Tööd on võimalik järele vastata ühe korra.

Töölehed jm materjalid õpetajalt + kirjandusteosed.