Ainepassid

Läbitud I ja II kursus.

Õppetöö on auditoorne 20 X70 min

Gümnaasiumi geograafiaõpetusega taoteltakse, et õpilane:
1)tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud süsteemse ülevaate looduses ning ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest, nende ruumilisest esinemisest, vastastikustest seostest ning arengust;
3) märkab ja teeb vahet kohalikel, regionaalsetel ning globaalsetel sotsiaal-majanduslikel ja keskkonnaprobleemidel ning osaleb aktiivse maailmakodanikuna nende lahendamisel;
4) rakendab geograafiaprobleeme lahendades teaduslikku meetodit;
5) mõistab inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes, väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduse ja kultuuri mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;
6) leiab nii eesti- kui ka võõrkeelsetest teabeallikatest geograafiainfot, hindab seda kriitiliselt ning teeb põhjendatud järeldusi ja otsuseid;
7) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud erialadest, elukutsetest ja
edasiõppimisvõimalustest, rakendab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi igapäevaelus.
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, on loov, ettevõtlik ning motiveeritud elukestvaks õppeks.

Litosfäär

Õpilane: 1) on omandanud ettekujutuse geoloogide tööst ja mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust; 2) selgitab laamade liikumist ja kaasnevaid geoloogilisi protsesse; 3) seostab vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega;  4) selgitab maavärina teket ja seismiliste lainete levikut, teab maavärina võimsuse määramist;  5) teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale ja inimtegevusele; 6) eristab kivimeid, selgitab nende teket ning seostab kivimiringega; 7) selgitab kivimite murenemist eri tegurite mõjul erinevates keskkonnatingimustes, teab murenemise tähtsust looduses.  

Atmosfäär

Õpilane: 1) iseloomustab ilmakaardi põhjal ilma, seostades ilmanäitajad rõhualade ja frontidega; 2) selgitab Maa kiirgusbilanssi ning seostab selle atmosfääri koostise ja ehitusega; 3) analüüsib teabeallikate põhjal mõne piirkonna kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga;  4) teab kliimamuutusi põhjustavaid tegureid; 5) arutleb kliimamuutuste võimalike tagajärgede ning kliimamuutustega kohanemise võimaluste üle.

Hüdrosfäär

Õpilane: 1) analüüsib veeringe lülisid maailma eri piirkondades, seostab neid kliimaga ja vee kasutamise võimalustega; 2) analüüsib teabeallikate põhjal vee omadusi maailmamere eri osades, seostab neid kliimaga ning teiste teguritega; 3) selgitab hoovuste ja loodete teket ning liikumise seaduspära; 4) analüüsib maailmameres toimunud muutusi, seostades neid kliimamuutuste ja inimtegevusega; 5) selgitab rannikuprotsesse ning analüüsib inimtegevuse mõju rannikule mõne piirkonna näitel; 6) selgitab liustike teket, jaotumist ja tähtsust; 7) selgitab põhjavee kasutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme eri piirkondade näidetel.

Maa süsteemide vahelised seosed

Õpilane: 1) analüüsib Maa sfääride vahelisi seoseid; 2) toob näiteid sündmuste kohta Maa ajaloos ja nende mõju kohta Maa sfääridele. 

Sissejuhatus:
Maa kui süsteem. Maa teke ja areng. Geoloogiline ajaarvamine.
Litosfäär:
Maa siseehitus ja litosfääri koostis. Kivimite liigitus tekke alusel. Laamtektoonika, laamade liikumisega seotud protsessid. Vulkanism. Maavärinad.
Atmosfäär:
Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Päikesekiirguse jaotumine Maal, kiirgusbilanss. Kasvuhooneefekt ja selle tähtsus. Kliimat kujundavad tegurid. Üldine õhuringlus. Temperatuuri ja sademete territoriaalsed
erinevused. Õhumassid, tsüklonid ning antitsüklonid. Kliimamuutused.
Hüdrosfäär:
Vee jaotumine Maal ja veeringe. Maailmamere tähtsus ning roll kliima kujunemises. Veetemperatuur, soolsus, hoovused ja looded maailmameres. Rannaprotsessid ning erinevate rannikute kujunemine. Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus.

Hindamisel juhindutakse Tartu Tamme Gümnaasiumi hindamise põhimõtetest. Kasutatakse eristavat hindamist. Hinnatavaid töid hinnatakse 100% skaalal.

Kursuste hinne kujuneb kontrolltööde ja iseseisvate tööde ning rühmatööde hinnete keskmisena.

Kontrolltöid on kursuste jooksul 2-3. Kui kontrolltöö ebaõnnestub (alla 50%) on üks kord võimalik järelvastata kahe nädala jooksul järelvastamise tunni ajal.

Kursuste hinne kujuneb kontrolltööde ja iseseisvate tööde ning rühmatööde hinnete keskmisena. Ühel korral saab ebaõnnestunud kontrolltööd (alla 50%) uuesti vastata kahe nädala jooksul järelvastamise tunni ajal.

Kooliastme hinne kujuneb kolme kursuse keskmise hindena.

Kui mõni töö on ebaõnnestunud (tulemus alla 50%) või vastamata mingil muul põhjusel, siis on võimalik seda järele vastata ühel korral perioodi jooksul.

Kui ka järeltöö ebaõnnestub, siis tuleb esitada seletuskiri õppenõustajale selgitusega, miks vastamine ebaõnnestus. Kui on tekkinud mõjuvad põhjused, mis segasid õppimist, võib komisjon anda ühe kontrolltöö järelevastamise võimaluse või suulise vastamise õiguse arvestustööle kogu kursuse mahus.

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse enne õppenõukogu. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille mahuks on terve kursus ja selle sooritamine toimub uuel perioodil järelvastamise ajal.

Kasutatavad õpikud on:
Tiit Hang jt. "Geograafia gümnaasiumile" 2. kursus kirjastus Eesti Loodusfoto 2015 Tartu,
"Uus maailmaatlas" teine trükk kaardikirjastus Jana seta 2014 Riia,