Ainepassid

Puuduvad

20 tundi

Saada ülevaade maailma kirjanduse ajaloost 19. sajandi rea­lis­mist kuni 21. sajandi postmodernismini; arendada õpilaste oskust mõista kirjandusteost mingi ajastu, voolu või žanri kon­tekstis ning märgata tunnuseid, poeetilisi väljendus­vahendeid ja leida infot, mille alusel tekste tõlgenda­da ja analüüsida. Kursuse vältel tegeletakse kirjandustekstide tõlgenda­misega.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1. Loeb läbi vähemalt kolm tervikteost, analüüsib ja tõlgendab loetud teoseid nii ühisaruteludes kui ka individuaalses teksti­loomes, jagab oma lugemiskogemusi.

2. Selgitab kirjandusperioodide ajalist järgnevust realismist kuni 21. sajandi kirjanduseni ning nende seost ajaloo- ja kultuuri­kontekstiga.

3. Leiab kirjandusteosest ajastule või voolule iseloomuliku mõtteviisi ja väärtushinnangute kajastusi.

4. Eristab tekstinäidete põhjal eri žanre ja kujutamisviise, võrd­leb loetud teoste sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust.

5. Kommenteerib loetud tekstikatkendeid ja tervikteoseid nii suuliselt kui ka kirjalikult, arutleb erinevate seisu­kohtade, pea­miste teemade ja probleemide üle.

6. Analüüsib ja hindab luule-, proosa- ja draamateoste poee­ti­kat, väljendusvahendite mitmekesisust ja tähendust.

7. Kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Kirjandusloo peajooni ja põhinähtusi. Kirjandusperioodide ja voo­­­lude kujunemine ning muutumine realismist (19. sajandi II poolest) kuni post­modernismini (21. sajandi alguses). Kirjandus­teose seosed ajastu kultuuri ja ajalooga, kirjandusžanrite vormi- ja sisutunnused. Eesti kirjandus maailmakirjanduse  kontekstis. Realismi kujunemine ja tunnusd maailmakirjanduses. Moder­nist­likud suundumused luules. Sümbolism ja selle arengud, avan­gar­distlik luule (futurism, ekspressionism, dadaism, sürrea­lism). Eesti luule alates 20. sajandist. Kirjanduslikud liiku­mised ja rühmitused: Noor-Eesti, Siuru, Tarapita, Arbujad. Avangar­dism. Modernistliku draama kujunemine ja tunnused. Modernistlikud suundumused proosas.

Õpilasel tuleb iseseisvalt lugeda järgmised luuletekstid:
Marie Underi ballaadid „Merilehmad“ ja „Nahakaupleja Pontus” ning Betti Alveri ballaadi „Kaks saarlast" ning Boccaccio „Dekameroni“ 10 novelli: 6. päeva 1.–10. novell.

Samuti tuleb läbi lugeda vähemalt kolm tervikteost  järgmistest alarühmadest:

I
• W. Shakespeare'i „Romeo ja Julia“ või • Moliere’i „Ihnus“.

II
• Voltaire „Filosoofilised jutustused“: Zadig ehk Saatus. Candide ehk Optimism.

III
• Franz Kafka „Metamorfoos“ või

• Albert Camus „Sysophose müüt: essee absurdist“.

Õpilane loeb erinevaid kirjandusteoseid ning teeb koolis nende põhjal töid. Neis on vaja peamiselt teoseid ana­lüüsida, aga leidub ka lisaküsimusi ajastu, kirjandusteooria jm kohta.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestus­like hinnete aritmeetilisest keskmisest protsentides.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete aritmeetilisest kesk­misest. Kui hinne on kahevahel, siis on määravaks 12. klassi hinded.

Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste (kokkuvõtval) nädalal. Õpilasel on õigus järele vastata tööd, mille hinne on olnud 0 – 49%. Tööd on võimalik järele vastata ühe korra.

Anne Nahkur „Kirjandus realismist postmodernismini“,

Töölehed jm materjalid õpetajalt + kirjandusteosed.