Ainepassid

Puuduvad

20 tundi

Kursus võimaldab õpilasel kirjanduse kaudu mõista ümbritsevat maailma, inimese ja ühiskonna suhteid, samuti kirjanduse laiemat ühiskondlikku tähendust ja olulisust maailmas toimuvate muutuste märkamisel, teadvustamisel, mõtestamisel ja kujundamisel.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1. Loeb läbi vähemalt kolm proosa- või draamateost ja ühe eesti autori luulekogu, analüüsib ja tõlgendab loetud teoseid nii ühis­aruteludes kui ka individuaalses teksti­loomes, jagab oma luge­mis­kogemusi.

2. Arutleb kirjanduse ja ühiskonna omavaheliste suhete üle, nimetab kirjandusteoste loomist ja vastuvõttu mõjutavaid tegu­reid ning esitab nende kohta näiteid.

3. Iseloomustab põhjalikumalt vähemalt kahe autori loomingut, määrab nende teoste koha ajastus, voolus või rahvus­kirjan­duses.

4. Esitab loetud teosele või tekstikatkendile tuginedes näiteid ajastu ja inimese kujutamisest, arutleb teoses käsitletud ühis­kondlike probleemide ja väärtuste üle.

​​​​​​​5. Analüüsib kirjanduseost mõne 20. või 21. sajandi mõtte- või kirjandusvoolu kontekstis, leiab tekstist iseloomulikke tunnuseid ja näiteid.

6. Eristab tekstinäidete põhjal žanre ja kujutamisviise, võrdleb vähemalt kahe teose sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust.

7. Kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Kirjanduse positsioon ja funktsioon ühiskonnas. Kirjanduslikud institutsioonid. Kirjandusväljaanded. Kirjaniku staatus ja selle muutumine. Kirjandussaated ja -festivalid. Kirjandusauhinnad.

Kirjandus mõttevoolude mõjuväljas. Psühhoanalüüsi mõju kirjan­dusele (teadvuse vool, sürrealism). Eksistentsialism. Absurdi­draama ja -teater. Feminism ja naisvaatepunkt kirjan­duses. Poliitilise tegelikkuse mõju kirjandusele. Kirjandus ja ideo­loogia. Kirjandus totalitaarsetes ja demokraatlikes ühis­kon­dades. Nõukogudeaegne kirjandus, sotsialistlik realism. Dissidentlus, keelatud ja tõrjutud autorid. Kirjandus ühiskondlike protsesside peegeldajana. Inimese valikud ja positsioon poliitiliste muutuste keerises. Kirjandus ja tulevikuühiskonnad.

Õpilasel tuleb iseseisvalt läbi lugeda:

a) vähemalt üks luulekogu järgmiste hulgast:

• Hando Runnel „Punaste õhtute purpur“
• Karl Ristikivi „Inimese teekond“
• Artur Alliksaar „Päikesepillaja“
• Betti Alver „Tähetund“
• Marie Under „Sonetid“ 

vähemalt kolm proosa- või või draamateost järgmiste hulgast (igast alapeatükist üks):

I alapeatükk:

• Ain Kalmus „Juudas“
• Bernard Kangro „Jäälätted“
• Jaan Kross „Keisri hull“
• Andrus Kivirähk „Ivan Orava mälestused“
• Anton Hansen Tammsaare „Ma armastasin sakslast“.

II alapeatükk:

• Jaan Kross „Kallid kaasteelised“ I
• Jaan Kruusvall „Pilvede värvid“
• Sofi Oksanen „Puhastus“
• Anton Hansen Tammsaare „Ma armastasin sakslast“
• Arved Viirlaid „Ristideta hauad“ I
• Mihkel Mutt „Rahvusvaheline mees“
• Viivi Luik „Varjuteater“
• Sofi Oksanen „Puhastus“

III alapeatükk:

• Mihhail Bulgakov „Meister ja Margarita“
• George Orwell „1984“
• Boriss Pasternak „Doktor Živago“.

Õpilane loeb erinevaid kirjandusteoseid ning teeb koolis nende põhjal töid. Neis on vaja peamiselt teoseid ana­lüüsida, aga leidub ka lisaküsimusi ajastu, kirjandusteooria jm kohta.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestus­like hinnete aritmeetilisest keskmisest protsentides.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete aritmeetilisest kesk­misest. Kui hinne on kahevahel, siis on määravaks 12. klassi hinded.

Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste (kokkuvõtval) nädalal. Õpilasel on õigus järele vastata tööd, mille hinne on olnud 0–49%. Tööd on võimalik järele vastata ühe korra.

Töölehed jm materjalid õpetajalt + kirjandusteosed.