Ainepass: Praktiline eesti keel 3.
| Õppeaasta: | 2026/2027 |
| Valdkond: | Keel ja kirjandus |
| Periood: | 1 |
| Aine: | Eesti keel |
| Nimetus: | Praktiline eesti keel 3. |
| Õpetaja: | Tõnu Tender |
| Klass: | 12IT |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | Puuduvad. |
| Maht: | 20 auditoorset 70-minutilist tundi. |
| Eesmärgid: | Arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust, kasutada erinevaid stiilivõtteid ja keelendeid, kujundada oskust suhelda eri keskkondades konteksti arvestades. Õppida kasutama eri teabeallikaid ja hindama nende usaldusväärsust. Korrata keelereegleid. |
| Õpitulemused: | Kursuse lõpetamisel õpilane: 1. Kasutab keelt vastavalt suhtluseesmärgile ja -kontekstile. 2. Argumenteerib ja kaitseb oma seisukohti nii suuliselt kui ka kirjalikult arutleva teksti vormis. 3. Kirjutab mitme alusteksti põhjal kokkuvõtte või resümee. 4. Kasutab oma tekstides eri allikatest leitud infot. 5. Parandab ja kinnistab oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust. 6. Saab aru keerulise struktuuriga tekstidest. 7. Loeb ja mõistab erinevaid tekste, mitmekesistab oma sõnavara ja arendab oma kirjaoskust. |
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Teksti suhtlustähenduse ja eesmärgi mõistmine eri toiminguis. Suhtluspartneri mõistmine dialoogis. Suuline esinemine ja suhtlus eri tüüpi olukordades. Argumenteerimine, veenmine, väitlemine, emotsionaalsus, toon. Tarbetekstide kirjutamine ja vormistamine: elulookirjeldus, avaldus, taotlus, motivatsioonikiri, e-kiri jt. Kokkuvõtte ja arutleva teksti koostamine mitme eri tüüpi alusteksti põhjal. Otsingud erinevatest allikatest. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine. Keeleallikate teadlik kasutamine. Keeruka struktuuriga tekstid. Süstemaatiline sõnavaraarendus: harvem esinevad sõnad, sõnamoodustus, käsitletavate teemadega seotud sõnavara. |
| Hindamine: | Kursuse jooksul sooritatakse kolm arvestuslikku hindelist tööd: ortograafia ja sõnade tähenduse alane töö, arutlev tekst ja lugemisülesande lahendamine. Iga töö eest on võimalik saada maksimaalselt 100%. Lisaks võib toimuda tunnikontrolle, mis on peamiselt enesekontrolliks, kokkuleppe korral võivad need olla hindelised. Tunnikontrolltöid võivad parandada mh õpilased ise ning analüüsida oma arengut. Õpetaja jagab suulist ja kirjalikku tagasisidet ülesannete lahendamise ja aruteludes osalemise kohta. |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslike hinnete aritmeetilisest keskmisest protsentides. Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete aritmeetilisest keskmisest. Kui hinne on kahevahel, siis on määravaks 12. klassi hinded. |
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste (kokkuvõtval) nädalal. Õpilasel on õigus järele vastata tööd, mille hinne on olnud 0–49%. Tööd on võimalik järele vastata ühe korra. |
| Õppematerjalid: | Õpilane seab sisse mapi, mille vahele korjab jaotmaterjali, kirjalikud tööd jms. M. Kumpas, A. Mund, M. Ross „Johannes 3“; õpetaja jaotmaterjal käsilehtedel ning materjalid TERAs. Veebitugi: Eesti Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamat 2018 http://www.eki.ee/dict/qs/, eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/, keelenõuanne http://keeleabi.eki.ee/. |