Puuduvad

19-20 auditoorset tundi (üks tund 70 min)

Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.

Kursuse lõpus õpilane:

1. Teab trigonomeetriliste avaldiste lihtsustamise võtteid;
2. Tunneb mistahes nurga trigonomeetria seoseid;
3. Oskab joonestada trigonomeetriliste funktsioonide graafikuid
4. Oskab lahendada trigonomeetrilisi võrrandeid etteantud piirkonnas
5. Teab trigonomeetriliste võrrandite lahendivalemeid
6. Oskab jooniselt lugeda trigonomeetriliste võrrandite lahendeid

Õppesisu

• Teab trigonomeetriliste avaldiste lihtsustamise võtteid;
• Tunneb mistahes nurga trigonomeetria seoseid;
• Oskab joonestada trigonomeetriliste funktsioonide graafikuid
• Oskab lahendada trigonomeetrilisi võrrandeid etteantud piirkonnas
• Teab trigonomeetriliste võrrandite lahendivalemeid
• Oskab jooniselt lugeda trigonomeetriliste võrrandite lahendeid

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 70-89%,

hindamine toimub kontroltööde/tööde põhjal

3 -> 50-70%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kõik kursuse jooksul toimunud tööd peavad olema tehtud

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kursuse hinne/lõpptulemus kujuneb kursuse jooksul tehtud tööde põhjal

Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:

5 -> 90-100%,

4 -> 70-89%,

3 -> 50-70%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19%

Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%), teise töö hindeks 3 (74%) ning lahendas 90% kodustest ülesannetest, siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt: 0,4 · 80% + 0,5 · 74% + 0,1 · 90% = 78% (hinne 4).

Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.

Kui kaks kontrolltööd on hinnatud hindega 2, siis on kursusehinne 2.

* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.

* Kui kursusehinne on 1 või 2, on õpilasel arvestuste nädalal võimalus sooritada arvestustöö
kogu kursuse materjalide peale. Kursusehindena läheb siis arvesse vaid
arvestustöö tulemus.

Võlgnevusi saab likvideerida neljapäeviti järelevastamise tunni ajal või aineõpetajaga individuaalselt kokkulepitud ajal Mitterahuldava kursusehinde puhul saab arvestuste nädalal järele vastata kogu materjali. Kursusehinnne saadakse siis ainult arvestustöö tulemuse alusel

1) Afanasjeva jt. (2012). Gümnaasiumi kitsas matemaatika IV. Tõenäosus ja statistika. Avita 

2) L.Lepmann, T. Lepmann, K:Velsket matemaatika 11.klass