Puuduvad.

Õpetusega taotletakse, et õpilane:
1) saab aru matemaatika keeles esitatud teabest ning esitab oma matemaatilisi mõttekäike nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2) valib, tõlgendab ja seostab erinevaid matemaatilise info esituse viise;
3) valib optimaalseid lahenduskäike;
4) näeb seost matemaatika teooria ja loodusliku protsessi vahel.

Kursuse lõpus õpilane:

1. selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;
2. tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;
3. kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;
4. lahendab tekstülesandeid võrrandite abil;
5. märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid seaduspärasusi ja seoseid;
6. koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;
7. kasutab IKT vahendeid ülesandeid lahendades.

• Matemaatilise mudeli tähendus, nähtuse modelleerimise etapid, mudeli headuse ja rakendatavuse hindamine.
• Tekstülesannete (sh protsentülesannete) lahendamine võrrandite kui ülesannete matemaatiliste mudelite koostamise ja lahendamise abil.
• Lineaar-, ruut- ja eksponentfunktsioone rakendavad mudelid loodus- ning majandusteaduses, tehnoloogias ja mujal (nt füüsikaliste suuruste seosed, orgaanilise kasvamise mudelid bioloogias, nõudlus- ja pakkumisfunktsioonid ning marginaalfunktsioonid majandusteaduses, materjalikulu arvutused tehnoloogias jne).
• Kursuse käsitlus tugineb arvutusvahendite kasutamisele.

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).

Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

• 5 -> 90-100%,
• 4 -> 75-89%,
• 3 -> 50-74%,
• 2 -> 20-49%,
• 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta.

Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA)), peavad olema sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A). Tunnikontrollide või teiste jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.

Kursuse hinne kujuneb kontrolltöö tulemuse põhjal.Kui õpilane soovib paremat tulemust, tuleb teha arvestustöö

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö võimalik teha ka õpetajaga individuaalselt kokkulepitud ajal

Kohustuslik:

• Afanasjeva jt. (2015). Gümnaasiumi kitsas matemaatika IX. Kordamine. Avita 

Soovituslik:

• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 12. klassile. Koolibri.
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2020). Matemaatika 12. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
• Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I. Maurus
• Veelmaa, A. (2020, 2021). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020 (2021). Maurus

Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/  ja https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid. https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-materjalid