Matemaatikaõppe järjepidevuse tõttu seostatakse pidevalt tulevaste kursuste sisu eelnevatega, seetõttu on üsna tihti vaja kasutada varemõpitud teadmisi ja oskuseid.

19×70 min

Õpilane kasutab matemaatilist keelt, väljendab oma mõtteid ja lahenduskäike selgelt ja täpselt, koostab ja rakendab sobivaid matemaatilisi mudeleid õpitulemuste omandamiseks.

Õpilane

1)     selgitab matemaatilise modelleerimise ning selle protseduuride üldist olemust;  

2)     tunneb lihtsamate mudelite koostamiseks vajalikke meetodeid ja funktsioone;  

3)     kasutab mõningaid loodus- ja majandusteaduse olulisemaid mudeleid ning meetodeid;  

4)     lahendab tekstülesandeid sobivalt valitud strateegia abil;  

5)     märkab reaalse maailma valdkondade mõningaid matemaatikamudelitega kirjeldatavaid seaduspärasusi ja seoseid;  

6)     koostab kergesti modelleeritavate reaalsuse nähtuste matemaatilisi mudeleid ning kasutab neid tegelikkuse uurimiseks;  

7)     kasutab digivahendeid ainealaseid ja -väliseid probleeme lahendades.

• Arvuhulgad 
• Algebraliste avaldiste lihtsustamine
• Juur-, eksponent-, logaritm- ja absoluutväärtust sisaldavad võrrandid, ruutvõrrandiks taanduvad võrrandid
• Võrratused ja võrratussüsteemid
• Vektor nii tasandil kui ka ruumis (tehted, pikkus, kollineaarsus, ristseis, nurk kahe vektori vahel)
• Joonte võrrandid tasandil (sirge, parabool, hüperbool, ringjoon ja nende võrrandite koostamine),  joonte lõikepunktid
• Aritmeetiline, geomeetriline ning hääbuv geomeetriline jada 
• Pöördfunktsiooni, perioodilise funktsiooni, paaris- ja paaritu funktsiooni tähendusega seonduv
• Tõenäosus ja statistika
• Trigonomeetrilised avaldised, võrrandid ja funktsioonid
• Tuletis – funktsiooni uurimine tuletise järgi, puutuja võrrandi leidmine, ekstreemumülesande tähendus ja lahendamine
• Integraal – integraali leidmine, joontega piiratud kujundi pindala ja pöördkeha ruumala
• Planimeetria
• Stereomeetria

Iseseisvad tööd tekivad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii õpilane, kes on tunnist puudunud, kui ka õpilane, kes on tunnis kohal olnud, peavad enne järgnevat tundi tegema omale selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis eraldi rõhutatakse või Stuudiumisse kodutööna kirja pannakse. Vastavat abi ning lisamaterjale võib küsida kaasõpilastelt või õpetajalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Jooksvate töödena võib hinnata tunnikontrolle, koduseid töid või muid õppeülesandeid hindeliselt (5, 4, 3, 2, 1) või arvestuslikult (arvestatud A ja mittearvestatud MA). Jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.

Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd, esimene kaaluga 0,45 lõpphindest ja teine kaaluga 0,55. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt hindele 3. Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2 või 1 (kui töö on sooritamata). Jooksvate tööde hinded ei mõjuta lõpptulemuste kujunemist!

Kontrolltöö nr 2 on proovieksam. Kontrolltöö on maksimaalselt 30 punkti, s.t proovieksami viiest ülesandest läheb kontrolltööna arvesse vaid kolm ülesannet, mille (teemad) on õpilased ja õpetaja koos enne kokku leppinud.

Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd hindega 1, see töö järelevastamisele ei kuulu, see omakorda tähendab, et kursuse lõpphinne on 1.

NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Jooksvaid töid järele teha ei saa.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

NB! Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb õpetajale Stuudiumis fikseeritud kuupäevaks esitada korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://goo.gl/XZRHgJ

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

L. Lepmann, T. Lepmann, K. Velsker "Matemaatika XII klassile", Koolibri 2013

http://www.welovemath.ee/

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2296

https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid

L. Lepmann, T. Lepmann, H.-M. Varul "Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel", Koolibri 201