Puuduvad. 

2 x 70 minutit ühes nädalas. 

Õppijad tunnevad Eesti ala poliitilist ja kultuurilist ajalugu 16. sajandi lõpust 1905. aastani, sealhulgas ajaloo allikaid ning oskavad neid kriitiliselt hinnata. Samuti oskavad õpilased seostada kursuse sisu tänapäevaga. Kursusel tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtudes. 

Rootsi aja puhul õppijad teavad, kuidas toimus Rootsi võimu järkjärguline kehtestamine kogu Eesti alal. Samuti iseloomustavad allikate ja teabetekstide põhjal Rootsi poliitikat Eesti- ja Liivimaal, kirjeldavad talurahva õigusliku ja majandusliku olukorra muutumist Rootsi ajal ning mõistab luterluse mõju ning Rootsi aja tähtsust eesti kultuuri ja hariduse arengus, ajaloos ning tänapäeval. Samuti tunnevad õppijad Rootsi riigi poliitika mõju haridus- ja vaimuelule.

18. sajandi puhul õppijad selgitavad Põhjasõja põhjusi, kulgu ja mõju. Õppijad iseloomustavad Balti erikorda ja aseahalduskorda ning selle mõju Eesti arengule ning analüüsivad Euroopa valgustusideede mõju Eesti vaimuelule. Samuti tunnevad õppijad rahvastikuprotsesse Eestis 16.–18. sajandil, sõdade, haiguste, olmetingimuste ja näljahädade mõju rahvastikule. Õppijad tunnevad
talurahva õiguslikku seisundit ja majanduslikku olukorda 18. sajandil. Õppijat tunnevad Eesti ala vaimuelu 18. sajandil, sealhulgas baltisaksa kultuuri ja talurahvakultuuri, rahvaharidust, pietismi ja vennastekogudusi.

Õppijad teavad, kuidas muutus talurahva õiguslik seisund ja majanduslik olukord, ning selgitavad majandusprotsesside ja talurahvaseaduste seoseid, mõistavad ärkamisaja tähendust ja tähtsust ning selle mõju kodanikuühiskonna kujunemisele Eesti ajaloos. Õppijad iseloomustavad rahvusliku liikumise eeldusi ja mõju. Õppijad teavad, mis olid tähtsamad rahvusliku liikumise ettevõtmised
ning kes olid rahvusliku liikumise eestvedajad; analüüsivad allikate alusel rahvusliku liikumise ettevõtmisi ja ideid; iseloomustavad muutusi Eesti ühiskonnas ja ühiskondlik-poliitilise mõtte arengut 19. sajandi lõpul ning loob seoseid omariikluse kujunemisega. Lisaks eespool nimetatule õpitakse tundma venestusaja mõju haridusele, kultuurile ja rahvuslikule liikumisele, poliitilisi rühmitusi Eestis ning 1905. aasta sündmusi ja nende mõju ühiskonnale.

Õpitakse tundma Eesti ala poliitilist ja kultuurilist ajalugu alates 16. sajandist 1905. aasta sündmusteni ja nende nende mõju. 

Kursusel toimub kaks kontrolltööd, millega õpilane kogub kursuse lõpuks kokku 36 punkti, mis teisendatakse kursusehindeks. Tegemata kontrolltööd hinnatakse 0 punktiga. Iga kontrolltöös sisaldab vabatahtlikkuse alusel lahendatavaid lisaülesandeid, mille eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse kursusehinne.

Kontrolltöödes hinnatakse mõistete ja protsesside tundmist ning seostamise oskust. Mõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata.

Hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on kahes kontrolltöös lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded ning kogunud üle 36 punkti (100%+), hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on konttrolltööd tegemata. Hindel „5+“ on tunnustav informatsiooniline väärtus.

Selles ainepassis rakendatava hindamismudeli eesmärk on „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ Lisa 6 (Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18) punkt 1.5. kohaselt õpimotivatsiooni hoidmise toetamine.    

Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.

1. Kui see arv on 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7) või nendest suurem, siis ümardatakse see õpilase kasuks.

2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see õpilase kahjuks.

Kooliastmehinne arvutatakse kuue kursuse aritmeetilise keskmise alusel. Kui see arv on 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7) või nendest suurem, siis ümardatakse see õpilase kasuks. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see õpilase kahjuks.

Järelevastamise õigus on ainult puudulike hinnangute puhul. Puudulik hinnang on tööl, mis on kogunud 0-49% maksimaalsest ettenähtud punktide summast.  

Puuduliku hinnangu korral on kohustuslik esitada õpetajale eraldi lehel vigade parandus.

Kui vigade parandus on rahuldavalt sooritatud, siis saad võimaluse järelevastamiseks, mis toimub üldjuhul neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Tegemata töö puhul ei ole vigade paranduse esitamine vajalik.

Ärge registreerige ennast üldisesse järelevastamisse, kui õpetaja ei ole öelnud teisiti. Teatage ette Stuudiumi kaudu saadetud sõnumiga, kui tulete järelevastamisele.

Kursuse õpikuks on „Eesti ajaloo õpik gümnaasiumile. II osa, Rootsi ajast 1905. aastani: uus õppekava“ (Tallinn. Avita, 2015), mille autorid on Pärtel Piirimäe, Marten Seppel, Andres Andresen ja Ago Pajur.

Õppeprotsessi puudutavad juhised. 

Muud materjalid.