puuduvad

20 70-minutilist tundi

kursuse õpetusega taotletakse, et
1. õpilasel kujuneb terviklik kirjandus- ja kultuurilooline teadmiste süsteem ning ajatelg antud perioodi kirjanduse kohta;
2. õpilane oskab eristada perioodi tähtsamaid voole, žanre ja autoreid ning nende teoseid;
3. õpilane seostab eesti kirjanduse arengut Euroopa, muu maailma kirjanduse arenguga;
4. õpilane tutvub poeetikaanalüüsi kujundikeele ja võtetega;
5. õpilane loeb kursuse vältel tervikuna läbi 4 selle perioodi autori teost.

Õpilane

1) loeb läbi vähemalt kolm kirjandusteost; 2) arutleb kirjanduse ja ühiskonna omavaheliste suhete üle, nimetab kirjandusteose loomet ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid ja toob nende kohta näiteid 3) iseloomustab põhjalikumalt vähemalt kahe autori loomingut, määrab nende teoste koha ajastus, voolus või rahvuskirjanduses 4) toob loetud teosele või tekstikatkendile tuginedes näiteid ajastu ja inimese kujutamisest, arutleb teoses käsitletud ühiskondlike probleemide ja väärtuste üle;  5) analüüsib kirjandusteost mõne 20. või 21. sajandi mõtte- või kirjandusvoolu kontekstis, leiab tekstist iseloomulikke tunnuseid ja näiteid; 6) eristab tekstinäidete põhjal eri žanre ja kujutamisviise, võrdleb vähemalt kahe teose sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust; 7) kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Kirjanduse positsioon ja funktsioon ühiskonnas. Kirjandusteadus ja -kriitika. Kirjanduse avaldumine avalikus ruumis ja meedias. Kirjaniku staatus ja selle muutumine. Kirjandus mõttevoolude mõjuväljas. Modernismi eri voolud ja suunad. Feminism ja naisvaatepunkt kirjanduses. Postmodernism kirjanduses. Poliitilise tegelikkuse mõju kirjandusele. Kirjandus ja ideoloogia. Kirjandus totalitaarsetes ja demokraatlikes ühiskondades. Autori positsioon ühiskonnas. Nõukogudeaegne kirjandus, sotsialistlik realism. Dissidentlus, keelatud ja tõrjutud autorid. Tsensuuri haare, keelatud raamatud ja käsikirjad. Kirjandusteoste varjatud sõnumid, alltekst. Mälestuslik pagulasproosa ja -luule. Okupatsioon, küüditamine, metsavendlus. Kirjandus ühiskondlike protsesside peegeldajana. Võimu ja vaimu probleemistik kirjanduses. Inimese valikud ja positsioon poliitiliste muutuste keerises. Satiiriline ja allegooriline kirjandus. (Auto)biograafia ja omaelulooline kirjandus. Kirjandus ja tulevikuühiskonnad. Utoopia ja düstoopia, postapokalüptiline kirjandus, katastroofiromaan.

1) George Orwell “1984” või Ray Bradbury „451⁰ Fahrenheiti“
2) Aldous Huxley „Hea uus ilm“ (või John Wyndham "Trifiidide päev")
3) Nora Ikstena “Emapiim” või Kai Aareleid “Vene veri”
4) üks 20. sajandi romaan, vali siit ja pane oma nimi kirja

õpilane esitab õpetajale tunnitööd (protsessitööd: hinded on A/MA), osaleb tundides aruteludes, loeb kohustuslikku kirjandust: enne arvestust analüüsitakse teoseid: nii suulised kui ka kirjalikud tööd, valmistudes arvestuseks. 

õpilane loeb kodus (ja ka koolis) erilaadi kirjandusteoseid ning teeb koolis nende põhjal töid. Töödes on vaja peamiselt teoseid analüüsida, aga on ka lisaküsimusi ajastu, kirjandusteooria kohta. Kokku on 4 arvestuslikku tööd, kursus on arvestatud, kui vähemalt 3 tööd on vastatud positiivsele hindele. Et kursus oleks "4" või "5", siis ei tohi hinnete seas olla "1" või "2"

järelevastamise ajal

J. Kaus „20. sajandi kirjandus“, Annus jt „20. sajandi I poole eesti kirjandus“, Annus jt​ ​"Uuem​ ​eesti​ ​kirjandus", paljundatud töölehed ja materjalid õpetaja käest (materjali lisatakse ka Tera kausta).