Ei ole

1 kursus

Läbivaks eesmärgiks on omandada kursuse raames õpitav materjal, millega aidatakse kaasa loodusteadusliku kirjaoskuse süsteemsele arengule, mille jaoks suunatakse õpilasi aine õppimise vältel:

1. tundma huvi bioloogia kui elu erinevaid vorme uuriva teaduse vastu;
2. seostatama õpitut reaalse eluga (aktuaalsed teemad, igapäevased nähtused, elukutsed jne);
3. olema suutelised oma järeldusi loodusteaduslikult (eriti bioloogilises terminoloogias) korrektselt põhjendama;
4. arendama üldist ja kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis;
5. suhtuma uude informatsiooni kriitiliselt;
6. arendama akadeemiliselt otstarbekaid iseseisvaid ja koostöiseid oskuseid ühes loodusteaduslike digipädevustega.

Käituma õpitut arvestades lugupidavalt ja vastutustundlikult end ümbritseva looduskeskkonna ja ühiskonna suhtes.

Õpitulemused jagunevad kolme teemavaldkonna vahel, mis on kajastatud riiklikus õppekavas (RÕK 2023)

(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf#)

I teema Inimese talitluse regulatsioon

• seostab inimese närvisüsteemi osi nende talitlusega;
• selgitab ja analüüsib eri tegurite mõju närviimpulsi tekkes ja levikus;
• seostab närvisüsteemiga seotud levinumaid puudeid ja haigusi nende põhjustega ning väliste ilmingutega;
• seostab sisesekretsiooninäärmete ja nende eritatavate hormoonide rolli inimese talitluste regulatsioonis ning selgitab selle seost neuraalse regulatsiooniga;
• selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme ja vaktsineerimise tähtsust;
• selgitab vere püsiva koostise tagamise mehhanisme ja selle tähtsust;
• analüüsib inimese energiavajadust ning termoregulatsiooni mehhanisme.

II teema Ökoloogia

• analüüsib abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite mõju graafikuid ning toob näiteid nende rakendusvõimaluste kohta;
• koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid ja mõistekaarte toitumissuhete kohta ökosüsteemis;
• selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ja seda ohustavaid tegureid;
• toob näiteid organismide kooseluvormide kohta ja analüüsib nende toimimist;
• koostab ja analüüsib ökosüsteemi (nt biosfääri jt) läbiva energiavoo skemaatilisi jooniseid ning lahendab ökopüramiidi reegli ülesandeid.

III teema Keskkonnakaitse

• analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse looduskeskkonnas;
• selgitab elurikkuse kaitse olulisust ning väärtustab iga inimese vastutust selle eest, näitab üles ühiskondlikku aktiivsust, mis tugineb loodusteaduslikel teadmistel;
• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil, teadvustab rohepöörde olulisust;
• selgitab Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob nende kohta näiteid;
• lahendab kohalikele näidetele tuginevaid keskkonna dilemmaprobleeme, arvestades teaduslikke, majanduslikke, eetilisi ja seadusandlikke seisukohti.

Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus. Närviimpulsi moodustumist ja levikut mõjutavad tegurid. Keemilise sünapsi ehitus ning närviimpulsi ülekanne. Refleksikaar ning erutuse ülekanne lihasesse. Peaaju eri osade ülesanded. Kaasasündinud ja omandatud refleksid. Närvisüsteemi kahjustavad tegurid. Elundkondade talitluse neuraalne ja humoraalne regulatsioon. Inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise mehhanismid. Ülevaade inimorganismi kaitsemehhanismidest, immuunsüsteemist ja levinumatest häiretest. Seede-, eritus- ja hingamiselundkonna talitlus vere püsiva koostise tagamisel. Inimese energiavajadus ning termoregulatsioon.

Ökoloogia osa on loodusklassi õpilastel varasemate süvakursuste läbimise järgselt omandatut kõrgemal tasemel, kui riiklikud õpiväljundid bioloogia baaskursuses ette näevad. Sellest tingituna teevad õpilased individuaalset tööd, mis hõlmab järgmisi tegevusi:

1. Lugeda ja teha tööd ühe artikliga.
2. Teha artikli alusel ettekanne.
3. Sama artikli alusel esitada kirjalik töö.
4. Tagasisidestada kahe kaasõpilase ettekannet.
5. Hinnata ettekandeid (5-6)
6. Osaleda ettekannetega tundides

Täispikk dokumentatsioon selle tegevuse sisust ja hindamiskriteeriumitest on Terasse lisatud.

Keskkonnakaitse teema kohta kehtib sisuliselt sama, mis ökoloogia puhul. Osad väljundid on kaetud esitatava individuaalse tööga. Need, mis sinna hulka ei mahtunud kajastatakse ainetundides, mis pole mõeldud ettekanneteks või ettekannetest üle jääva aja ajal.

Keskkonnakaitse sisu täpsemalt (sisaldab ka osasid, mille valdamine peegeldub esitatavas töös)

Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitseseadus ja looduskaitse korraldus Eestis. Teaduslike, majanduslike, eetilis-moraalsete seisukohtade ning õigusaktide arvestamine, lahendades keskkonna dilemmaprobleeme ning langetades otsuseid. Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitse suundumused ning meetmed.

Hinnatakse sisu lühikirjelduses välja toodud teemade mõistmist ja neile vastavate õpitulemuste saavutatust, mille mõõtmiseks sooritatakse üks suur ja üks väiksem kontrolltöö ja tehakse mahukam individuaalne kodune töö.
Väiksem kontrolltöö võib võimaluse korral asenduda rollimänguga.
Õpilase esitatava individuaalse töö erinevaid osasid hinnatakse üksikult. Need üksikud hinded liidetakse kokku, et formeeruks veel üks arvestuslik hinne.
Kokku tuleb seega kolm olulist hinnet.

Hindamine lähtub Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud süsteemist, mis arvestab saavutatud punktide protsenti maksimaalsest võimalikust:

90–100%  – „5“

75–89%  – „4“

50–74% – „3”

20–49% – „2“

0–19% – „1“

Olukorras, kus on vaja hinded välja panna ja õpilasel on mõni oluline töö tegemata, hinnatakse see töö 0% vääriliseks ja päevikusse kantakse hinne „1“.

Kuniks õpetaja ei tuvasta vastutulelikkuse kuritarvitamist, on kontrolltöö sooritamiseks ette nähtud aja sees võimalik kasutada oma isiklikku koostatud konspekti, mis tohib olla ainult paberkujul. See ei tähenda, et see oleks lubatud kogu kontrolltöö vältel. Kokkuleppeliselt  ca 5 (max) minutit ja 30 minutit pärast kontrolltöö sooritamise algust. Seda võimalust on võimalik praktiseerida ka järelevastamise olukorras (vastavalt läbiviiva õpetaja korraldustele).
Juhul kui ilmneb ebaaus käitumine, lõppeb selle praktika rakendamine momentaalselt kõigi õpilaste jaoks nii antud olukorras, kui ka edasiseks kursuseks.

Tavapärane reegel on, et kolmed ei kuulu parandamisele. Väga piiripealselt positiivse tulemuse saanud õpilased võivad siiski pöörduda õpetaja poole palvega osaleda järelevastamises, aga igat eriolukorda hinnatakse sellisel puhul eraldi.

I KT moodustab 30% lõpptulemusest. Iseseisev ja sinna juurde kuuluv töö 50% ja II KT (väiksem) või rollimäng (II KT võimalik asendus) 20 % kujunevast kursuse lõpphindest. Tööde eest saadud protsendiline väärtus muudetakse punktideks.

Kõigi tööde koond tulemus ei tohi olla alla 50% maksimaalsest võimalikust, kui see seda on, siis on kursusehindeks „2“.

Kõik kontrolltööd ja individuaalsed tööd peavad olema sooritatud ehk siis ükski töö ei tohi jääda märkega “Tegemata” ja iga sooritus võiks olla positiivsele hindele. Kui see tingimus pole täidetud, ei ole võimalik koondprotsendi suurusele vaatamata panna välja kõrgemat hinnet kui „3“.

Eelnev kehtib, kui negatiivse hindega on ainult üks olulistest töödest ja selleks üheks negatiivseks hindeks ei ole „1“. Kui üks oluline hinne on „1“ või siis esineb kaks või enam negatiivse hindega kontrolltöö tulemust, on kursusehindeks alati „2“ või ka madalam, kui tulemused seda kajastavad.
 

Kursusehinde väljapanekuks ei tohi olla võlgnevusi olulisemate rühmiti või isiklikult lahendatavate ülesannete eest.

Kooliastme hindest, mis pannakse välja pärast kõigi nelja kursuse läbimist, moodustab antud kursuse hinne ühe neljandiku. Kui kooliastme hinde väljapanekul peaks tekkima vajadust kahe hinde vahel kaaluda, arvestatakse varasemate kursusehinnete ja vajadusel ka üksikute KT-de tulemuse tugevust.

Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel. Hinde vastamise soovist tuleb õpilasel aegsasti märku anda, eriti just erandlike olukordade ilmnemisel.

Iga kontrolltöö järele vastatav ühel korral. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „1“ ja tulemusena läheb kirja 0%.

Väiksemate hinnetega seotud võlgnevused likvideeritakse õpetajaga kokkuleppeliselt, sooritades tegemata töö või sellega samaväärseks kujunev tegevus.

ÕPIKUD:

Tenson T., Hain E., Venäläinen J., jt 2013.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, II. Organismide energiavajadus. Organismide areng. Inimese talitluse regulatsioon. AVITA

Rannap R., Tenhunen A., Hain E., Venäläinen J. jt 2013.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, IV. AVITA
 

Digiõppevaramu bioloogia II ja IV kursuse materjalid, sh enesekontrollitestid: 

Inimese talitluse regulatsioon: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3573

Ökoloogia: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2547

Keskkonnakaitse: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/3629

Täiendavad õppematerjalid teema ja protsesside ilmestamiseks (videod, mudelid jms) õpetaja valikul veebist – leitavad ettekannetest.