–

20 kontakttundi

 Õpilane mõistab kursuse materjali läbimise järel

1) kirjanduse rolli identiteetide peegeldaja ja kujundajana,

2) selgitab kirjandusteostele tuginedes identiteedi olemust,

3) tunneb olulisemaid rahvuskultuurilist identiteeti kajastavaid teoseid,

4) seostab eesti kirjandust ühiskondlike ja kultuuriliste teemade, probleemide ning sündmustega.

Õpilane:

1) loeb läbi vähemalt neli eesti kirjanduse tervikteost, vahendab oma lugemis- ja kultuurikogemust nii rühmaaruteludes kui ka individuaalses tekstiloomes;

2) analüüsib ja tõlgendab individuaalse või kollektiivse identiteedi kujutamist eri ajajärkude kirjandusteostes;

3) kirjeldab ja võrdleb kirjandusteostele tuginedes eestlase kultuurimälu ja väärtusmaailma muutumist eri ajajärkudel;

4) arutleb loetud teosele või tekstikatkendile tuginedes ühiskondlike ja kultuuriliste teemade, probleemide ja sündmuste üle ning toob nende kohta tekstist näiteid;

5) kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Identiteedi olemus, funktsioonid ja vormid. Individuaalne ja kollektiivne identiteet. Kirjandus identiteetide peegeldaja ja kujundajana. Kirjandus kui kollektiivne kultuurimälu. 

Eesti ajaloo ja kultuuri pöördepunktid ning nende kajastused kirjanduses. Rahvuslik ärkamisaeg. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ kui tüvitekst. 

Mälu- ja traumakirjandus (Merle Karusoo).  Sõda ja selle järelmõjud. Mats Traat „Tants aurukatla ümber“, Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“. Okupatsioon ja nõukogude aeg. Eestlane paguluses.

Eestlane ja eestlus kirjanduspildis. Põlvkondlikud püüdlused ja ideaalid. Jaan Kross „Wikmani poisid“, Andrus Kivirähk, „Mees, kes teadis ussisõnu“.

Lokaalne ja globaalne identiteet. Eestlane laias maailmas. Emil Tode „Piiririik“.

Kohaidentiteet minevikus ja tänapäeval. Eestlase elukeskkond. Mati Unt „Sügisball“.

Rahvuskultuuriline identiteet muutuvas ajas. Valdur Mikita „Kukeseene kuulamise kunst“.

Kollektiivsed identiteedid pingeväljas. Soolise, vanuselise, põlvkondliku, etnilise, keelelise, usulise jm identiteedi kajastusi kirjanduses. Murdekeelne kirjandus.

Eestlase kuvand luules. K

Kaasaja luule. Vabal valikul eesti kirjanduse teos.

Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinded, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 4 proosateost ja üks luulekogu ning nende põhjal teha vastavad tööd.

Kursust kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal, kuid "hea" või "väga hea" kursusehinde saamiseks ei tohi olla ükski arvestuslik töö "mitterahuldav". Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Mõjuva põhjuseta ettenähtud ajal teose vastamata jätmisel on järeltöö keerukam. Kui teose käsitlus on tundides lõppenud, saab vastamata teost järele vastata arvestuste nädalal suuliselt.
Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud kõik arvestuslikud tööd vähemalt hindele „rahuldav“, saab ta arvestuse jooksvalt.
Kooliastmehinde panemisel on kursuste hinded sama kaaluga.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt ettenähtud korrale järele vastata. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, ei saa selle teose käsitluse eest enam maksimaalset hinnet või tuleb järeltööna sooritada keerukam töö. Kui teose käsitlus tunnis on lõppenud, saab teost järele vastata arvestuste nädalal suulisel arvestusel. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest või 2 või enama töö vastamise hinne on mitterahuldav, tuleb tal sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

E. Annus, L. Epner, M. Velsker „Uuem eesti kirjandus“; Jan Kaus "Uuem kirjandus"