Ainepass: Kirjandus ja ühiskond
| Õppeaasta: | 2025/2026 |
| Valdkond: | Keel ja kirjandus |
| Periood: | 2 |
| Aine: | Kirjandus |
| Nimetus: | Kirjandus ja ühiskond |
| Õpetaja: | Katrin Roodla |
| Klass: | 12LO |
| Staatus: | Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: | – |
| Maht: | 20 tundi |
| Eesmärgid: | Käsitleda kirjandusteoseid konkreetsemas ühiskondlikus, sealhulgas poliitilises ja mõttevoolulises kontekstis; mõista kirjanduse laiemat ühiskondlikku tähendust ja olulisust maailmas toimuvate muutuste märkamisel, teadvustamisel, mõtestamisel ja kujundamisel. |
| Õpitulemused: | Õpilane
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): | Kirjanduse positsioon ja funktsioon ühiskonnas. Kirjanduslikud institutsioonid. Kirjandusväljaanded. Kirjanduskriitika. Kirjaniku staatus ja selle muutumine. Esseistika roll ühiskonnas. Kirjandussaated. Kirjandusfestivalid ja –üritused. Kirjandusauhinnad. Kirjandus mõttevoolude mõjuväljas. Psühhoanalüüsi mõju kirjandusele. Eksistentsialism. Absurdidraama. Naisvaatepunkt kirjanduses. Postkolonialistlik kirjandus. Ökokriitiline vaade kirjanduses. Postmodernism. Poliitilise tegelikkuse mõju kirjandusele. Kirjandus totalitaarsetes ja demokraatlikes ühiskondades. Tsensuur. Keelatud raamatud, autorid, teemad. Kirjandusteoste varjatud sõnumid, alltekst. Ajalookirjanduse uued suundumused. Kirjandus ühiskondlike protsesside peegeldajana. Võimu ja vaimu probleemistik kirjanduses. Satiiriline ja allegooriline kirjandus. Omaeluloolisus. Tänapäeva ühiskonna probleemid kirjanduses. Transgressiivne kirjandus. Inimese ja tehnoloogia suhted. Kirjandus eri meediumites. Ühiskonnakriitiline luule. Utoopia ja düstoopia. Postapokalüptiline kirjandus, katastroofiromaan. Alternatiivajalugu. Teadusulme. Mõisted: absurdidraama, ajalooline romaan, allegooria, alltekst, düstoopia, eksistentsialism, feminism, hüpertekst, ideoloogia, interdistsiplinaarsus, iroonia, katastroofiromaan, kirjanduskriitika, kirjandusteadus, modernism, omaelulooline kirjandus, postapokalüptiline kirjandus, postkolonialism, postmodernism, päevikukirjandus, psühhoanalüüs, satiir, sotsialistlik realism, teadusulme, teadvuse vool, transgressiivne kirjandus, tsensuur, tviteratuur, utoopia, ökokriitika, ühismeedialuule. Kursusel käsitletavad teosed: 1) vabalt valitud düstoopia: kas A. Huxley „Hea uus ilm“ või R. Bradbury „451° Fahrenheiti“ või G. Orwell „1984“ või M. Atwood "Teenijanna lugu", Ch. Dalcher “Vox”, M. Lunde "Mesilaste ajalugu", 2) N. Ikstena „Emapiim“, 3) vabalt valitud S. Oksaneni romaan, 4) vabalt valitud luulekogu ühelt järgnevatest autoritest: Jürgen Rooste, Elo Viiding, Kivisildnik, Triin Soomets, Kristiina Ehin, Maarja Kangro.
|
| Hindamine: | Arvestuslikud hinded: teoste analüüsid. Vajadusel võib tulla ka tunnitööde, arutluste või kodutööde protsessihindeid. Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes. |
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): | Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui „mitterahuldavaid“ või „nõrku“ hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne „mitterahuldav“. Kui üks töö on sooritatud „mitterahuldavale“ hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui „rahuldav“. Protsessihinded mõjutavad kursuse hinnet juhul, kui see jääb arvestuslike hinnete põhjal kahe hinde vahele. Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnetest. Viimase kursuse hinne ei tohi olla „mitterahuldav“. |
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: | Teoste analüüside võlgnevused ja mitterahuldavad hinded saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või suulisel arvestusel arvestuste nädalal. |
| Õppematerjalid: | M. Lainvoo „Kirjutatud maailmad“, lisamaterjalid õpetajalt |