Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Kirjandus ja ühiskond

Õppeaasta: 2025/2026
Valdkond: Keel ja kirjandus
Periood: 2
Aine: Kirjandus
Nimetus: Kirjandus ja ühiskond
Õpetaja: Katrin Roodla
Klass: 12LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Maht:

20 tundi

Eesmärgid:

Käsitleda  kirjandusteoseid konkreetsemas ühiskondlikus, sealhulgas poliitilises ja mõttevoolulises kontekstis; mõista kirjanduse laiemat ühiskondlikku tähendust ja olulisust maailmas toimuvate muutuste märkamisel, teadvustamisel, mõtestamisel ja kujundamisel.

Õpitulemused:

Õpilane

  1. oskab selgitada kirjanduse ja ühiskonna omavahelisi suhteid, nimetades kirjandusteose sündi ja vastuvõttu mõjutavaid tegureid;
  2. toob loetud teksti(katkendi)le tuginedes näiteid ühiskonnaolude ja inimese kujutamise kohta, arutleb selle teema ja probleemide ning eetiliste ja esteetiliste väärtuste üle;
  3. analüüsib kirjandusteost ühest 20. või 21. sajandi mõttevoolust lähtudes ning leiab tekstist vastava vaatepunkti kajastusi nii teemade, probleemide kui ka ideede tasandil;
  4. on lugenud kirjandus- ja kultuuriloolist esseistikat, oskab kirjutada ilukirjandusteose põhjal essee;
  5. eristab tekstinäidete põhjal eri žanre ja kujutamisviise, võrdleb teoste sisu, väljenduslaadi ja ülesehitust;
  6. kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara;
  7. on läbi lugenud vähemalt kolm terviklikku proosa- või draamateost ja ühe eesti autori luuletuskogu ning analüüsinud neid.
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Kirjanduse positsioon ja funktsioon ühiskonnas. Kirjanduslikud institutsioonid. Kirjandusväljaanded. Kirjanduskriitika. Kirjaniku staatus ja selle muutumine. Esseistika roll ühiskonnas. Kirjandussaated. Kirjandusfestivalid ja –üritused. Kirjandusauhinnad.

Kirjandus mõttevoolude mõjuväljas. Psühhoanalüüsi mõju kirjandusele. Eksistentsialism. Absurdidraama. Naisvaatepunkt kirjanduses. Postkolonialistlik kirjandus. Ökokriitiline vaade kirjanduses. Postmodernism.

Poliitilise tegelikkuse mõju kirjandusele. Kirjandus totalitaarsetes ja demokraatlikes ühiskondades. Tsensuur. Keelatud raamatud, autorid, teemad. Kirjandusteoste varjatud sõnumid, alltekst. Ajalookirjanduse uued suundumused.

Kirjandus ühiskondlike protsesside peegeldajana. Võimu ja vaimu probleemistik kirjanduses. Satiiriline ja allegooriline kirjandus. Omaeluloolisus. Tänapäeva ühiskonna probleemid kirjanduses. Transgressiivne kirjandus. Inimese ja tehnoloogia suhted. Kirjandus eri meediumites. Ühiskonnakriitiline luule.

Utoopia ja düstoopia. Postapokalüptiline kirjandus, katastroofiromaan. Alternatiivajalugu. Teadusulme.

Mõisted: absurdidraama, ajalooline romaan, allegooria, alltekst, düstoopia, eksistentsialism, feminism, hüpertekst, ideoloogia, interdistsiplinaarsus, iroonia, katastroofiromaan, kirjanduskriitika, kirjandusteadus, modernism, omaelulooline kirjandus, postapokalüptiline kirjandus, postkolonialism, postmodernism, päevikukirjandus, psühhoanalüüs, satiir, sotsialistlik realism, teadusulme, teadvuse vool,  transgressiivne kirjandus, tsensuur, tviteratuur, utoopia, ökokriitika, ühismeedialuule.

Kursusel käsitletavad teosed:

1) vabalt valitud düstoopia: kas A. Huxley „Hea uus ilm“ või R. Bradbury „451° Fahrenheiti“ või G. Orwell „1984“ või M. Atwood "Teenijanna lugu", Ch. Dalcher “Vox”, M. Lunde "Mesilaste ajalugu",

2) N. Ikstena „Emapiim“,

3) vabalt valitud S. Oksaneni romaan,

4) vabalt valitud luulekogu ühelt järgnevatest autoritest: Jürgen Rooste, Elo Viiding, Kivisildnik, Triin Soomets, Kristiina Ehin, Maarja Kangro.

 

Hindamine:

Arvestuslikud hinded:  teoste analüüsid. Vajadusel võib tulla ka tunnitööde, arutluste või kodutööde protsessihindeid.

Ühe teose eest on võimalik saada 1-3 hinnet, hinnete hulk sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui „mitterahuldavaid“ või „nõrku“ hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne „mitterahuldav“. Kui üks töö on sooritatud „mitterahuldavale“ hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui „rahuldav“. Protsessihinded mõjutavad kursuse hinnet juhul, kui see jääb arvestuslike hinnete põhjal kahe hinde vahele.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnetest. Viimase kursuse hinne ei tohi olla „mitterahuldav“.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Teoste analüüside võlgnevused ja mitterahuldavad hinded saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või suulisel arvestusel arvestuste nädalal.

Õppematerjalid:

M. Lainvoo „Kirjutatud maailmad“, lisamaterjalid õpetajalt

Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Tagasivaade orkestri tegemistele

Tagasivaade rahvatantsijate tegemistele

Tagasivaade segakoori tegemistele