–

Üks 70 minutiline ainetund nädalas või iseseisev töö selle asemel. Kursus algas I õppeperioodil (10.10.25) ning selle lõpuks on 6. veebruar 2026. 14. jaanruaril 2026 toimub olümpiaadilaager, mille raames toimub kaks kohustuslikku ainetundi (4.-5. ainetund). 

Valmistada ette õpilasi ajaloo-olümpiaadiks. Samuti on eesmärgiks anda põhjalikum ülevaade kursusel käsitletavatest teemadest õpilastele, kellel on nende vastu täiendav huvi. Süvakursusel õpilased õpivad tundma allpool loetletud teemasid põhjalikumalt kui tavapärastel kohustuslikel ajaloo kursustel.

Õpilane: 

1) tunneb põhjalikult 1905. a. revolutsiooni sündmusi Baltimaades (sh Eesti), Soomes ja Venemaal ja teemat käsitlevaid allikaid 

2) suudab iseseisvalt õppida tundma teemat käsitlevaid teoseid ja muid allikaid.  

1. 1905. a. revolutsioon Baltimaades, Soomes ja Venemaal

Revolutsiooni eellugu: Vene-Jaapani sõda ja eestlaste osalus selles. Tartu ja Tallinn 20. saj alguses, kohalikud valimised. Eesti ajalehed ja nendega seotud isikud ning üldine suunitlus. 1905. a üldine sündmuste kronoloogia Eestis, olulisemad isikud. Noor-Eesti kirjanikud ja kunstnikud revolutsioonisündmustes. Naised revolutsiooniliikumises. Tartu rahvaasemike kongress, 1905. a lõpu komiteede ja omavalitsuste tegevus, mõisate rüüstamised ja karistussalkade tegevus, erakoolide seadus. Sündmused Leedus: poliitilised rühmitused ja nende liidrid, Vilniuse seim. Sündmused Lätis: poliitilised rühmitused ja nende liidrid, Balti erikord ja tööstusrevolutsioon Lätis, Riia meeleavaldus, revolutsionääride tegevus linnas ja maal, õpetajate kongress, karistussalkade tegevus. Sündmused Soomes: Bobrikovi tegevus, vana- ja noorsoomlased, olulisemad revolutsioonijuhid, Eduskunta valimised. Sündmused Venemaal: sotsialistlike rühmituste erinevused ja sarnasused, koostöö teiste revolutsiooniliste rühmitustega, Verine Pühapäev, 17. oktoobri manifest, põhiseadus ja I, II parlamendi, sh eesti delegaatide tegevus. Kaasaegsete (sh välismaal) hinnangud revolutsioonile, suhtumine revolutsiooni (revolutsiooni käsitlused ja sümbolid) erinevatel aegadel.

2. Iseseisev töö 

Kursusel osaleja peab iseseisvalt õppima tundma teemat käsitlevaid teoseid ja muid allikaid nii olümpiaadiks valmistumisel kui ka tunnis ettekande tegemiseks. 

1. Ettekanne etteantud teemal õpetaja juhiste kohaselt hinnatakse hindega „arvestatud“ (A) või „mittearvestatud“ (MA). Ettekannet hinnatakse hindega A, kui see annab teemast ammendava ülevaate ning õpilane oskab vastata vähemalt kahele teemakohasele küsimusele. Vastasel juhul hinnatakse ülesannet hindega „mittearvestatud“ (MA).  

2. Õpilane peab osalema vähemalt 2/3 toimunud kontakttundidest. 

3. Olümpiaadil osalemine ei ole kohustuslik ega mõjuta kursusehinde kujunemist.  

Kursust hinnatakse hindega „arvestatud“ (A), kui õpilane on pidanud ettekande, mida on hinntatud hindega „arvestatud“ (A) ning osalenud vähemalt 2/3 toimunud kontakttundidest. 

Kursusehinne on kooliastmehinne. 

Kui ettekannet on hinnatud hindega „mittearvestatud“ (MA), siis on võimalik selle järelevastamine kokkuleppel.   

XXX ajaloo-olümpiaad 2025/2026-e kirjanduse nimekiri

https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/2025-09/TK_%20ajaloool%C3%BCmpiaad_juhend_m%C3%A4rks%C3%B5nad_kirjandus_2025_26.pdf

Lisaks eespool nimetatud juhendis sätestatud kirjandusele kasutatakse kursusel ka muid õppematerjale, mis aitavad teemasid paremini selgitada ning on abiks olümpiaadiks valmistumisel.