kultuurisuuna õpilased

1 tund (1×70 minutit) nädalas auditoorset tööd I perioodil ja iseseisev projektitöö II perioodil detsembri 1. nädalani

1. grupp „Materiaalne kultuur, usund ja müüt“: lõimida materiaalne kultuur religiooni ja mütoloogiaga, tuua välja seosed usundi, kirjanduse ja teaduse vahel.

2. grupp „Folkloor ja etnoloogia“: lõimida folkloori liike, uurida etnoloogiat, saada osa pärimuskultuurist.

3. grupp „Pärandtehnoloogia, rahvakunst“: õppida tundma Eesti rahvakunsti käsitöö valdkonda. Tutvuda rahvakunsti pärimusega. Õppida tundma põhilisi kudumise võtteid. Õppida lugema mustreid ja luua skeeme ning otsida informatsiooni muis.ee keskkonnast. 

1. grupp „Materiaalne kultuur, usund ja müüt“

Õpilastel kujuneb arusaam müüdi ja usundi seostest teadusliku ajalookäsitlusega, tutvutakse kultuuri-ja usundilooliste oluliste objektidega ja nendega seotud kirjandusteostega. Lõpptulemusena valmib kas grupitööna (2 inimest igas) või individuaalselt video kodukohtade/kodukoha kohapärimuslugudest, lugu tuleks siduda ka perelooga  suhestuva esemelise kultuuri objektiga (maakoht, elamu, oluline pärandatud ese vms).

2. grupp „Folkloor ja etnoloogia“
Õpilased tutvuvad Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasidega, intervjueerivad vanemaid sugulasi, osalevad võimalusel õppekäigul Eesti Kirjandusmuuseumisse või Eesti Põllumajandusmuuseumisse. Lõpptulemusena valmib folkloori erinevaid valdkondi ja liike lõimiv folkloorikava.

3. grupp „Pärandtehnoloogia, rahvakunst“

Õpilane omandab teadmised kudumisest ja kirikinda olemusest. Õpib kinda kudumise erinevaid etappe. Õpilane koob kirikindad oma esivanema sünnipaiga/elukoha piirkonna traditsioonide järgi.
Valmis peab saama kaks kinnast. Kinnaste juurde peab olema koostatud kinnast ja kinda
piirkonda tutvustav tekst ning mustriskeem (PPT esitlus). Lisaks peab esitluses olema selgitatud mustrite ja värvide tähendused. 

 

1. grupp „Materiaalne kultuur, usund ja müüt“

Uuritakse maailma loomise müüte ja nende kajastusi erinevates usundites (piibel, koraan), teaduslikke selgitusi Suur Pauk), Kaali meteoriidiga seotut nii teaduslikust kui kirjanduslikust aspektist (L. Meri “Hõbevalge”, rahvalaulud). Tegeldakse kohapärimuslugudega, tutvutakse Toomemäe ja sellega seotud lugudega (toomkirik; “Kalevipoeg”, ohvrikivi). Uuritakse põrgut pärimuses, s.h Eesti kohapärimuses, hingedeajaga seotud mütoloogiat ja kombestikku. Õpilased uurivad oma kodukohtadega seotud kohapärimust, mille põhjal valmib projekti kokkuvõttev töö.

2. grupp „Folkloor ja etnograafia“
Uuritakse folklooripärandit Eesti Kirjandusmuuseumi andmebaasidest (rahvalaulud, rahvajutud, rahvaluule lühivormid, tänapäeva folkloor jne). Uuritakse folklooritekste ja -salvestusi. Intervjueeritakse oma vanemaid sugulasi. Valitakse teema ja koostatakse leitud materjalidest folkloorikava, milles lõimitakse rahvamuusikat, rahvajutte, vanasõnu, kõnekäände, usundit, rahvatantsu, kujundatakse etenduse dekoratsioonid ja kostüümid eesti rahvakunsti aluseks võttes, kasutatakse infotehnoloogilisi võimalusi kava ilmestamiseks. 

3. grupp “Pärandtehnoloogia, rahvakunst“

Rahvakunst on osa rahvakultuurist, mis kunstiloominguna avaldub tarbeesemete ja tööriistade, rõivaste, mööbli ja hoonete vormis ja kaunistustes. Kursus keskendub rahvakunsti käsitöö osale, kus süvitsi analüüsitakse kirikinnaste valdkonda.
 Tutvume Eesti rahvakunsti esemetega (reaalselt ja virtuaalselt – https://www.muis.ee/ ) ning loovad seoseid tänapäevaga. Räägitakse sümbolitest ja värvidest eestlaste rahvakunstis.  Õpitakse selgeks tüüpilisemad kudumisviisid ja kootakse kindad vastavalt meie esivanemate traditsioonidele. Iga õpilane loob oma esivanema piirkonnaga seotud kirikinda esitluse ja kindapaari. 

Iseseisvate tööde loetelu sõltub iga grupi tegevusest.

1. Iseseisev lugemine/vaatamine/materjali kogumine ehk vahearvestus – hinnatakse
materjali tundmist, ülesanne loetakse arvestatuks, kui õpilane suudab kirjeldada üle poole
omandatud/kogutud materjalist, suudab kirjeldada projektitöö tuuma ja tegemiseks vajalikke etappe; ülesanne loetakse mittearvestatuks, kui õpilane suudab kirjeldada alla poole materjalist. 

2. Projekt rühmatööna hinnatakse arvestatuks/mittearvestatuks vastavalt valminud projekti teemakohasusele ja kujutatu vastavusele tegelikkusele, sisukusele, vastavusele juhendaja nõudmistele; töö õnnestunud esitlemisele klassis. Õpilase individuaalset panust arvestatakse vastavalt õppetöös osalemise nõudele (mõjuvatel põhjustel lubatud puududa kuni 2 kontakttunnist) ning tagasisidest grupitöö protsessis osalemise kohta. Kui mõjuvate põhjusteta on puudutud rohkem ja projektitöö panus (tuginedes nii õpetaja kui kaaslaste hinnangule) on kesine, on kokkuvõttev hinne mitterahuldav.

Grupi "Pärandtehnoloogia, rahvakunst" õpilane peab koostama ja esitama esitluse, kus on olemas tema poolt valitud kinnaste info (täpsustatakse tunnis) ja kuduma vastavad kirikindad, mis mahuvad inimesele kätte. Kinnastel peavad olema kõik kindale omased tunnused ja osad nt pöial, laba jne)

Kursuse hinne sõltub kontakttundides käimisest (lõpptulemust ei mõjuta kuni 2 kontakttundidest puudumist mõjuval põhjusel); panusest projektitöösse ja projektitöö kvaliteedist (töö teemakohasusest ja sisukusest, vastavusest juhendaja nõudmistele, töö esitlemisest klassile ning kaaslaste tagasisidest grupitöö protsessis osalemise kohta); kursuse vahearvestuse hinde positiivsest tulemusest skaalal „arvestatud- mittearvestatud“. Grupis "Pärandtehnoloogia, rahvakunst" kujuneb lõpptulemus esitatud valmis töödest (esitlus ja kindapaar), mis peavad 95% osas valmis olema, teostatud.

Õpilane esitab individuaalse teemakohase arutluse või kindad ja esitluse kokkulepitud ajaks.