–

20 tundi

Keskenduda identiteediloomele, eeskätt sotsiaalse, rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kujutamisele eesti kirjanduse näitel.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1) loeb läbi vähemalt neli eesti kirjanduse proosateost ja ühe luulekogu, vahendab oma lugemis- ja kultuurikogemust nii rühmaaruteludes kui ka individuaalses tekstiloomes;

2) analüüsib ja tõlgendab individuaalse või kollektiivse identiteedi kujutamist eri ajajärkude kirjandusteostes;

3) kirjeldab ja võrdleb kirjandusteostele tuginedes eestlase kultuurimälu ja väärtusmaailma muutumist eri ajajärkudel;

4) arutleb loetud teosele või tekstikatkendile tuginedes ühiskondlike ja kultuuriliste teemade, probleemide ja sündmuste üle ning toob nende kohta tekstist näiteid;

5) kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Identiteedi olemus, funktsioonid ja vormid.  Eesti ajaloo ja kultuuri pöördepunktid ning nende kajastused kirjanduses. Rahvuslik ärkamisaeg. Kreutzwaldi “Kalevipoeg” kui tüvitekst.  Eesti kirjandus rahvuslikus ja euroopalikus kontekstis. K. J. Peterson. Noor-Eesti.  Siuru.  Mälu ja traumakirjandus. Okupatsioon ja nõukogude aeg. Eestlane paguluses. Kassetipõlvkond.  Eestlane ja eestlus kirjanduspildis. Põlvkondlikud püüdlused ja ideaalid.  Eestlase kuvand luules.  Lokaalne ja globaalne identiteet. Eestlane laias maailmas.  Kohaidentiteet minevikus ja tänapäeval. Eestlase elukeskkond. Rahvuskultuuriline identiteet muutuvas ajas.  Kollektiivsed identiteedid pingeväljas. Soolise, vanuselise, põlvkondliku, etnilise, keelelise, ususlise jm identiteedi kajastusi kirjanduses. Murdekeelne kirjandus. Subkultuurilised identiteedid: punk- ja räppluule.

Käsitletavad tervikteosed:

1) J. Kross “Taevakivi” või M. Berg “Seisab üksi mäe peal”,

2) V. Luik “Seitsmes rahukevad”,

3) M. Unt “Sügisball”,

4) E. Tode “Piiririik”,

5) K. Ristikivi, K. Lepiku või J. Viidingu/J. Üdi vabalt valitud luulekogu.

Arvestuslikult hinnatakse nelja proosateose analüüsi (kusjuures ühe teose eest on võimalik saada mitu hinnet, see sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist),  ühe luulekogu analüüsi. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslikest hinnetest. Kui mitterahuldavaid või nõrku hindeid on kaks või rohkem, tuleb kursusehinne mitterahuldav. Kui üks töö on sooritatud mitterahuldavale hindele või sooritamata, siis ei ole kursusehinne kõrgem kui rahuldav. Kui õpilane on puudunud tundidest 1/3 või rohkem, ei saa kursusehinne olla kõrgem kui „hea“.

Kooliastmehinne kujuneb kursushinnete põhjal, seejuures ei tohi viimane kursus olla hinnatud mitterahuldavalt. Suurema kaaluga on 12. kl kursuste hinded.

Võlgnevused saab likvideerida järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul pärast tunnis töö toimumist või töö esitamise tähtaega; mitterahuldava tulemuse parandamise korral kahe nädala jooksul pärast mitterahuldava hinde saamist; sooritades arvestuste nädalal suulise arvestuse.