Ei ole

Üks kursus

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK 2023, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf

(lk 6, ptk 2.1.2). Üld- ja valdkonnapädevustest on fookuses järgnev:

1. Arusaama kujundamine õppeainete (eriti loodusainete), aga ka  igapäevaelu nähtuste ning looduse, tehnoloogia ja ühiskonna protsesside lõimitusest (integratsioonist).
2. Mõtlemis-, analüüsi-  ja sünteesivõime arendamine bioloogia kontekstis.
3. Digipädevuste arendamine, sh tehisaru (TI) otstarbeka kasutamise arendamine õppetöös.

Riiklikus õppekavas toodust pööratakse erilisemat tähelepanu: 

1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse osadest/objektidest, protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine
2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires) edasiõppimiseks kõrgkoolis, sh meditsiini ja loodusteaduslikel erialadel
3. Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis.

Üldisemalt, ainekursuse läbinud õpilane:

1. teab ja mõistab käsitletud teemavaldkondade põhimõisteid ja protsesse, oskab väljendada nendevahelisi seoseid;
2. teeb rühmas ja arvuti/internetikeskkonnas tulemuslikult koostööd;  
3. mõistab õpitava seoseid igapäevaeluga, meedias ilmuvaga, teadussaavutustega, teiste õppeainetega.
4. on omandanud süsteemse ülevaate käsitletud teemades kõne all olevatest objektidest, protsessidest ja nähtustest ning mõistab nendevahelisi seoseid, on hästi omandanud ainekava sisu – vt RÕK õpitulemused allpool ja Sisu lühikirjeldus.

5. arendab enda kriitilist mõtlemisvõimet bioloogia kontekstis ning digipädevusi ja tehisaru otstarbekat kasutamist.

Teemal Bioloogia uurimisvaldkonnad (RÕK)

• seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid;
• kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
• analüüsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste.

Teemal Organismide koostis (RÕK)

• seostab vee omadusi organismide talitlusega;
• selgitab peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;
• teab ja seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;
• teab ja võrdleb DNA ja RNA keemilist ehitust ning ülesandeid.

Teemal Eukarüootsed rakud (RÕK)

• seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
• eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel ning selgitab loomaraku osade ülesandeid raku bioloogilistes protsessides;
• võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel.

Teemal Organismide areng (RÕK)

• toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;
• selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi ning põhjendab nende vajalikkust;
• võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi;
• võrdleb ja toob näiteid otsese ja moondelise arengu kohta eri organismirühmadel;
• selgitab olulisemaid etappe inimese embrüogeneesis ja postembrüogeneesis;

Riikliku õppekava kohustuslik bioloogia 1. kursus: „Rakud ja organismid“. Selle peamised teemad on:

1. Bioloogia uurimisvaldkonnad: Sissejuhatus kursusesse. Elu tunnused. Elu organiseerituse tasemed. Teaduslik uurimismeetod.
2. Organismide koostis: Vesi, selle rollid organismides. pH, vesinikside. Põhielemendid, olulisemate anioonide ja katioonide bioloogilised rollid. Sahhariidide, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete ehitus ja ülesanded.
3. Eukarüootsed rakud: Rakkude suurus ja üldine ehitus. Rakumembraan ja ainete transpordi viisid.  Loomaraku koostisosad, rakuorganellide ehitus ja talitlus. Looma- taime- ja seeneraku võrdlus.
4. Organismide areng: Paljunemisviisid looduses (3). Rakutsükkel: interfaas, rakujagunemine. Mitoosi ja meioosi faasid ja käik. Gametogenees inimesel, menstruaaltsükkel. Inimese embrüogeneesi etapid. Lootejärgne areng. Otsene ja moondega areng. Vananemine.

Olulised hinnatavad tööd (edaspidi OHT) on 2 kirjalikku kontrolltööd (reeglina elektroonselt, Moodles) ning teemakohase rühmatöö (loomingulineöö + elektroonne test) kokkuvõttev hinne. Seega on kursuses 3 OHT-d. Kirjalikud kontrolltööd on teemadel:

1) Sissejuhatavad teemad, vesi, ioonid; Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. (individuaalne kontrolltöö)

2) Paljunemisviisid; Rakutsükkel, mitoos, meioos ja inimese embrüonaalne ja postembrüonaalne areng. (individuaalne kontrolltöö)

* Hinnatavad rühmatööd on teemal: loomaraku ehitus ja talitlus (rakuorganellid) ja rakutüüpide võrdlus. Loomingulist rühmatööd (elektroonne poster, nt Canva abil) hinnatakse õpilastele teatatud hindamismaatriksi alusel. Elektroonne test Moodles sooritatakse samuti rühmaliikmete koostöös. Nende mõlema rühmatöö osakaal hindes on 50% (kokku 100%). 

1. Loomingulise rühmatöö tähtajast hilinemisel lahutatakse iga hilinetud ööpäeva kohta selle punktisummast (100%) 5 punkti (5%).
2. Õpilase puudumisel õppetundidest üle ca 33% (6 tundi ja enam) on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kogu kursuse kirjalik arvestustöö hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul arvestuse hinne, sel juhul arvestustöö sooritamata jätmisel loetakse kursusehinne mitterahuldavaks. // Kolm hilinemist tundi loetakse võrdseks ühe puudutud tunniga.
3. Aineolümpiaadil vm olulisel võistlusel edukale õpilasele võib õpetaja lisada hinde "5", mis on kursusehinde panekul ühe OHT hinde kaaluga.

Kursuse oluliste hinnatavate tööde tulemuste järgi kujuneb kursusehinne, mille saavutatust eraldi kursuse arvestustööga uuesti ei kontrollita.

Kursusehinde panekul hinnete nn kahevahel oleku puhul on kaalukamad individuaalsete kontrolltööde hinded (rühmatöö hinde ees).

Kursusehinde panekul arvestatakse (nt hinneteseisu kahevahel oleku puhul) ka numbrilise hinde täiendamiseks kasutatud „+“ ja „-„ märke. (nt 3, 3, 5 annab kursusehindeks pigem „3“, kuid 3+, 3+, 5 pigem „4“).

Kui kursuse üks olulistest hinnatavatest töödest on mitterahuldav ("1" või "2"), on kogu kursuse hindeks reeglina maksimaalselt "rahuldav". Kahe või enama mitterahuldava (mittearvestatud) hinde puhul kursuses hinnatakse see mitterahuldavaks.

Kooliastmehinne kujuneb bioloogia 4 RÕK kursuse tulemuste alusel. Vajadusel, hinnete nn kahevahel oleku puhul vaadatakse kursuste kontrolltööde hindeid.

1) Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.

2) Iga kontrolltööd saab ühe korra järele vastata. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „nõrk“ („1“).

Õpik: "BioloogiI kursus. Rakud ja organismid". Tenhunen,, A, Venäläinen, J, Hain, E, jt. 2024. AVITA .

Digiõppevaramu vastavad peatükid e-Koolikotis: https://e-koolikott.ee/kogumik/19739-Gumnaasiumi-bioloogia-1–kursu#peatukk-1 ja https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19878-2-2-Organismide-areng

HARJUTUSTE KOGUMIKUD:

Õpikutele lisanduvad harjutused töövihikust (valiku harjutustest koondab õpetaja faili, mida jagab õpilastega e-päevikus): Töövihik: S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, „Bioloogia gümnaasiumile“ I osa, 2008 (Eesti Loodusfoto).

Teised, valikuliselt kasutatavad lisaõppematerjalid:

•          Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html

•          Videod YouTube'st: "Videoõps", aga ka Bozeman Science, Crash Course (õpetaja valikul)

•          Praktiliste tööde juhendid pärinevad peamiselt U.Kokassaare  koostatud kogumikust “Laboratoorsed tööd koolibioloogias” (2002, AS Bit) jt praktiliste tööde juhendeid.

•      Meedias (nt loodusajakirjades, portaalis "Novaator") ilmunud artiklid.