Ei ole

Üks kursus

Vastavalt riiklikule õppekavale 2023 (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf )

Üld- ja valdkonnapädevustest on fookuses järgnev:

1) huvitub keskkonnast ja selle uurimisest, mõistab loodusteaduste omavahelisi seoseid;

2) väärtustab elurikkust ja jätkusuutlikku arengut, tähtsustab tervislikke eluviise ning on ühiskondlikult aktiivse hoiakuga:

3) Infopädevuse arendamine (infootsing, info kriitiline hindamine teaduspõhisusest lähtuvalt, tehisaru kasutamine).

Erilisemat tähelepanu pööratakse:

1. Süsteemse ülevaate saamine eluslooduse protsessidest ja nähtustest ning nendevaheliste seoste mõistmine
2. Põhjalike bioloogiateadmiste omandamine (ainekava piires), aluse loomine edukaks edasiõppimiseks kõrgkoolides.
3. Õpitava (vastavalt ainekavale) seoste mõistmine igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega
4. Looduse, tehnoloogia ja ühiskonna seoste mõistmine ning arusaama kujundamine nende mõjust elukeskkonnale ja ühiskonnale
5. Üldise ja kriitilise mõtlemisvõime arendamine bioloogia kontekstis.

Tähelepanu!  Seoses samale klassile 10. klassis toimunud füsioloogia suunakursusega käsitletakse Inimese peatükki siin põgusalt, kordavalt. Seda ette teades jäeti eelmisel õppeaastal (3. kursusel) käsitlemata ca pool Evolutsiooni teemadest – neid käsitletakse nüüd, 4. kursuses. (See võimaldas 3. kursuses geneetika teema põhjalikumat käsitlust). Need teemad on: Geograafilise liigitekke mehhanism. Kohastumine, kohastumused. Makroevolutsiooni vormid. Inimese evolutsioon.

Üldisemalt, ainekursuse läbinud õpilane:

1) mõistab ja oskab selgelt väljendada inimese/ühiskonna, tehnoloogia ja keskkonna omavahelisi seoseid ja vastasmõjusid, toob näiteid;

2) mõistab õpitava (vastavalt ainekavale) seoseid igapäevaelu nähtuste ja protsesside ning teadussaavutuste ja-uudistega, pakub teaduspõhiseid lahendusi keskkonnaga seotud probleemidele;

3) väärtustab elurikkust, jätkusuutlikku arengut ja tervislikku eluviisi, oskab oma seisukohti põhjendatult selgitada;

4) oskab teaduspõhist/usaldusväärset infot otsida ning olulist eristada ja üldistada, arendab tehisaru (TI) kasutamist aineõppes.

RÕK õpitulemustest (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf  , lk 8-9) lähtuvalt, täpsustatult, õpilane:

Teemal Bioevolutsioon (II osa) õpilane:

• analüüsib ning hindab eri tegurite osa uute liikide tekkes, teab allpatrilise liigtekke etappe;

• selgitab kohastumuste kujunemist ja toob näiteid kohastumustest erinevates organismirühmades;

• analüüsib evolutsioonilise mitmekesistumise, täiustumise ja väljasuremise (põgusalt ka konvergentsi ja regressi) tekkemehhanisme ning avaldumisvorme, oskab tuua näiteid neist makroevolutsionilistest protsessidest;

• teab ja mõistab inimese evolutsiooni põhijooni ja eellasi, hindab bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa nüüdisinimese evolutsioonis;

• teab bioloogilise süstemaatika taksoneid ja vastavaid näiteid taime- ja loomariigist.

Teemal Ökoloogia õpilane:

• analüüsib abiootiliste ja biootiliste keskkonnategurite mõju graafikuid;

• koostab ning analüüsib skemaatilisi jooniseid toitumissuhete kohta ökosüsteemis;

• selgitab iseregulatsiooni kujunemist ökosüsteemis ja seda ohustavaid tegureid;

• toob näiteid organismide kooseluvormide kohta ja analüüsib nende toimimist;

• analüüsib ökosüsteemi ülesehitust, iseregulatsiooni ja aineringeid ning lahendab ökopüramiidi reegli ülesandeid.

Teemal Keskkonnakaitse õpilane:

• analüüsib inimtegevuse osa liikide hävimises ning suhtub vastutustundlikult enda tegevusesse looduskeskkonnas;

• mõistab elurikkuse tähendust, oskab leida vastavat infot ning selgitab elurikkuse kaitse olulisust;

• teadvustab looduse, tehnoloogia ja ühiskonna vastastikuseid seoseid ning põhjendab kestliku arengu tähtsust isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil;

• selgitab Eesti looduskaitseseaduses esitatud kaitstavate loodusobjektide jaotust ning toob nende kohta näiteid;

• mõistab keskkonnaprobleeme eri tasanditel (kohalik, globaalne) ja pakub vastavaid lahendusi.

Kiirelt korrataval teemal Inimese talitluse regulatsioon õpilane:

• selgitab ja analüüsib närviimpulsi teket ja levikut ning sünapsi talitlust;

• seostab sisesekretsiooninäärmete ja nende eritatavate hormoonide rolli inimese talitluste regulatsioonis;

• selgitab inimorganismi kaitsesüsteeme, immuunsuse vorme ja vaktsineerimise tähtsust;

• analüüsib inimese talitluse regulatsiooni mehhanisme.

EVOLUTSIOON, II osa

Kohastumine, kohastumused. Liigitekke protsess, allopartilise liigitekke etapid. Makroevolutsiooniliste protsesside – evolutsioonilise mitmekesistumise ja konvergentsi, täiustumise ja regressi ning väljasuremise – tekkemehhanismid ning avaldumisvormid. Bioevolutsioon ja süstemaatika. Inimahvid, inimese evolutsioon.

ÖKOLOOGIA

Abiootiliste ökotegurite mõju organismide elutegevusele. Ökoteguri toime graafiline iseloomustamine ning rakendamise võimalused. Biootiliste ökotegurite mõju organismide erinevates kooseluvormides. Ökosüsteemi struktuur ning selles esinevad vastastikused seosed. Toiduahela peamiste lülide – tootjate, tarbijate ja lagundajate – omavahelised toitumissuhted. Iseregulatsiooni kujunemine ökosüsteemis ning seda mõjutavad tegurid. Ökotasakaalu muutuste seos populatsioonide arvu ja arvukusega. Ökopüramiidi reegli ülesannete lahendamine. Biosfäär. 

KESKKONNAKAITSE

Liikide hävimist põhjustavad antropogeensed tegurid ning liikide kaitse võimalused. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse vajadus ja meetmed. Loodus- ja keskkonnakaitse nüüdisaegsed suunad Eestis ning maailmas. Eesti keskkonnapoliitikat kujundavad riiklikud kokkulepped ja riigisisesed meetmed. Säästva arengu strateegia rakendumine isiklikul, kohalikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitse korraldus Eestis. Kodanikuaktiivsusele tuginevad loodus- ja keskkonnakaitse suundumused ning meetmed.

INIMENE

Inimese homöostaas, talitluse neuraalne  ja  humoraalne  regulatsioon. Närviimpulsi levik ja sünapsi talitlus. Sisenõrenäärmete talitlus, tuntumad hormoonid. Inimorganismi immuunsüsteem, immuunsus, vaktsineerimine.

Kursuses on kolm hinnatavat tööd, need on:

1) Evolutsiooni (II osa) teemal individuaalselt, (elektroonne, Moodle keskkonnas) – mida hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi, kuid moodustab kursusehindest 40%;

2) Ökoloogia ja keskkonnakaitse teemadel paaristöö materjalide abiga (Moodles) – mida hinnatakse RÕK (riikliku õppekava) protsentskaala järgi, kuid moodustab kursusehindest 40%;

3) Loominguline töö paaristööna: varem õpitud bioloogia põhivara (1.-3. kursus) olulisemate teadmiste omavaheline ja eriti Inimese teemaga seostamine. See on eelnevatest kursusehinde kujunemisel märksa väiksema osakaaluga (Vt Lõpptulemuse kujunemine). – 20% kursusehindest.

• Õpilase puudumisel õppetundidest üle ca 30% (6 tundi ja enam) ja enam on õpetajal õigus kohustada õpilast sooritama kursuse arvestus hoolimata varasematest hinnetest. Kursuse hindeks jääb sel juhul arvestuse hinne ning seda omakorda järele ei vastata (ebaõnnestumisel loetakse võlgnevuseks).
• Kursuse oluliste hinnatavate tööde tulemuste järgi kujuneb kursusehinne, eraldi kursuse arvestustööd ei planeerita.
• Aineolümpiaadil edukale õpilasele võib õpetaja lisada "5" (väga hea"), mis on kontrolltöö hinde kaaluga.

Kõik kursuse hinnatavad tööd peavad olema tehtud. Kursusehinne saadakse kolme ülalmainitud hindelise töö tulemuste keskmisest lähtuvalt, RÕK %-skaala järgi.Üksikute tööde tulemused arvutatakse kursuse koondtulemuseks ümber vastavalt töö osakaalule (Vt Hindamine).

Kooliastmehinne kujuneb 4 riikliku õppekava kursuse tulemuste alusel. Vajadusel (hinneteseisu nn kahevahel oleku puhul) kaalutakse üksikute kontrolltööde sooritatuse taset: nt kas on „vaevalt“ hinne „4“ või „tugev 4“.

Vastavalt kooli järelevastamise korrale.

1) Iga mitterahuldavalt hinnatud või tegemata kontrolltööd saab järele vastata ühe korra.

2) Järelevastamine kooli üldise järelevastamise ajal, ette registreerimisega Stuudiumis. Põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.

Õpik:
• Happonen, P., Holopainen, M., Sariola, H., jt. Bioloogia õpik gümnaasiumile, IV kursus. Evolutsioon. Ökoloogia. Keskkonnakaitse
• Digiõppevaramu (https://e-koolikott.ee/kogumik/19577-Gumnaasiumi-bioloogia-4-kursus-Evolutsioon-ja-okoloogia ) vastavad peatükid, mis on kättesaadavad ka e-Koolikotis (https://e-koolikott.ee/)
Harjutuste kogumikud:
Õpikutele lisanduvad harjutused töövihikust (valiku harjutustest koondab õpetaja faili, mida jagab õpilastega e-päevikus): Töövihik: S.Laos, K.Praakli, U.Tokko, „Bioloogia gümnaasiumile“ IV kursus, 2009 (Eesti Loodusfoto).
Teised õppematerjalid:
• E-Koolikoti materjalid (https://e-koolikott.ee/)
• Esitlused Eesti Bioloogiaõpetajate Ühingu kodulehel: http://www.ebu.ee/gymnaasium.html
• Õppevideod YouTubes 
• Artiklid ajakirjandusest.
• Otsingud YouTube (www.youtube.com) keskkonnast, tehisaru kasutamine.