Meditsiiniklassi veterinaariaharu suunakursus

2 kursust + 1 praktikakursus. Kursused toimuvad vastavalt kokkulepetele EMÜga, eraldi plaani alusel, mille õpetaja õpilastele Stuudiumi kaudu teatab.

Õppeaine kirjeldus

Tartu Tamme Gümnaasiumi meditsiini õppesuuna veterinaariaharu toimib tänu koostööle Eesti Maaülikooliga (alates 2025/2026. õa)  ja on esimene Eesti üldhariduskoolides. 

Õppe koordinaatorid: Urmas Tokko (koolipoolne koordinaator), Kristel Peetsalu (EMÜ poolne koordinaator, veterinaarmeditsiini õppekava juht). 

Veterinaaria on väga eripalgeline valdkond. Õpe meie kooli selles harus hõlmab teemasid loomakasvatuse alustest, toiduohutusest- ja hügieenist ning  loomade haiguste ennetamisest ja ravist. Õppe aluseks on ühtse tervise kontseptsioon (One health), mis käsitleb inimeste ja loomade tervist tasakaalus ja vastasmõjus keskkonnaga. Maaülikoolis toimuvad erikursused (veterinaaria ja praktikad) hõlmavad mitmeid õppekäike ja praktikume. 

10.ME klassi veterinaariaharu: veterinaaria 1. ja 2. kursus (sissejuhatus veterinaariasse, toiduohutus ja -hügieen). Veterinaariapraktika: 1 kursus (EMÜ ja seonduvad asutused).

Õpe toimub reeglina EMÜ õppehoones ja õpet viivad läbi EMÜ õppejõud.

Meditsiinisuuna veterinaariaharu eesmärk on keskkonna, loomade ja inimeste tervise tasakaalu ja vastasmõjude tundmaõppimine, loomaarstiteaduse mitmekesise valdkonna erialadega tutvumine.

Veterinaaria aluste õpetusega taotletakse, et õpilane:

1. omab ülevaadet (peamiselt) prekliinilistest kliinilistest veterinaarmeditsiini uurimis- ja tegevusvaldkondadest;

2. omab baasteadmisi ja –oskusi loomade anatoomiast ja füsioloogiast, toiduhügieenist ja heaolust, haiguste põhjustest ja tagajärgedest, mõistab nendevahelisi seoseid;

3. tutvub ja saab ülevaate kaasaegses veterinaarias ja naabererialadel loomade haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatavatest vahenditest ja meetoditest;

4. harjutab veterinaaria valdkondades vaatlus- ja praktilisi oskusi;

5. väärtustab loomi ja nende heaolu, arendab enda eetilist suhtumist kõigisse elusorganismidesse;

6. harjutab kõrgkooli õppejõudude jt erialaspetsialistide loengute ja praktikumide sisu mõistmist, omab võimalust saada spetsialistidelt vastuseid veterinaarmeditsiini küsimustes;

7. teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldavad adekvaatse enesehinnangu kujunemist ning konkreetsete karjääriplaanide tegemist;

8. tutvub laiemas mõttes veterinaaria valdkonna elukutsetega, spetsialistide igapäevatöö ja selle teoreetiliste alustega, vastavate haridus- ja koolitusvõimalustega;

9. kasutab teabeallikaid veterinaaria-alase teabe leidmiseks ja analüüsiks, arendab oma digipädevusi.

Õpilane:

1. tunneb Sisu lühikirjelduses toodud teemadega seonduvaid peamisi mõisteid ja protsesse, on võimeline omandatud teadmisi ja oskusi kasutama eri mõtlemistasanditel (nt teadmiste rakendamine ja protsesside analüüs);

2. mõistab veterinaaria lähtealusena ühtse tervise (One Health) kontseptsiooni, oskab tuua vastavaid näiteid ning lähtuda sellest probleemülesannete lahendamisel;

3. on võimeline mõistma õppejõudude teemakohaste loengute ja praktikumide sisu, tegema vastavate teemade piires järeldusi ja kokkuvõtteid;

4. omab ülevaadet veterinaaria valdkonna prekliiniliste ja kliiniliste erialade uurimis- ja tegevusvaldkondadest, loomade haiguste ennetamisel, diagnoosimisel ja ravis kasutatavatest vahenditest ja meetoditest;

6. omab seostatud ülevaadet loomade mitmekesisusest, loomse organismi osade ehitusest, talitlusest ja nende häiretest

7. omab ülevaadet veterinaari valdkonna elukutsetest, valdkonna töötajate igapäevatööst ja töö teoreetilistest alustest (eeskätt veterinaariapraktikal)

8. oskab seostada teiste õppekava kursuste (eeskätt bioloogia ja keemia) teadmised ja oskused veterinaaria teemadega;

9. omab ettekujutust veterinaaria valdkonna teemade käsitlusest internetis; oskab teavet ja selle usaldusväärsust kriitiliselt hinnata ja analüüsida;

10. on saanud kogemuse vaatlus- ja praktiliste oskuste kasutamisel veterinaaria valdkondades.

*Õppesisu teemad võivad veidi varieeruda, sõltuvalt kõrgkooli võimalustest ja kooliga koostööst tulenevatest vajadustest.

1. kursus, Veterinaaria alused: Sissejuhatus veterinaarmeditsiini, sh ekskursioon õppehoones ja loomakliinikutes; Anatoomia; Histoloogia alused; Mikrobioloogia; Viroloogia; Immunoloogia; Etoloogia; Loomade heaolu; (Lemmik)loomade söötmine; Loomaarsti vaimne tervis.

Iseseisev töö: e-portfoolio/blogi koostamine koostöös rühmakaaslastega.

2. kursus, Toiduohutus ja –hügieen: Toiduhügieen; Liha- ja lihatoodete hügieen; Piima- ja piimatoodete hügieen; Veterinaareetika; Teaduspõhise veterinaarmeditsiini alused; Inimese toitumisõpetus; 2 projektipäeva: tudengivarjutamine ja ekskursioon Ravimiametisse.

Iseseisev töö: e-portfoolio/blogi koostamine koostöös rühmakaaslastega.

Veterinaariapraktika: Veterinaarsed kliinilised oskused; Eksootiliste loomade veterinaaria; Ülevaade reproduktiivmeditsiini laborist; Õpe anatoomiamuuseumis; Hobusekliiniku õppeloomad.

Iseseisev töö: praktikapäeviku koostamine.

Hindamine on mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud ehk A/MA).

Veterinaaria 1.-2. kursus hinnatakse õpilase koostatava e-portfoolio (blogi/kodulehe) ja praktikapäeviku sissekannete hulga ja kvaliteedi, analüüsi ja teadmiste-arusaamiste ning kursuste lõpus ühisarutelus osalemise alusel.

Iga õppepäeva jooksul tuleb õpilastel teha endale märkmeid, et seejärel 2 – 3 liikmelistes rühmades, koostöös koostada blogi/kodulehe sissekanne võimalikult peagi (nädala jooksul). E-portfoolio tuleb teha avalikuks ning selle aadress lisada õpetaja osutatud kohta Drives (2025/2026 https://docs.google.com/document/d/1tmzFwYMmTTkYUgK_0FgzyYC38dq_fQs5uexarTW0Tr4/edit?tab=t.0 ). Ühisarutelus tutvustavad õpilased oma e-portfooliot ning vastavad komisjoni küsimustele toimunud õppe kohta.

Veterinaariapraktika kursuse hindamine on samuti arvestuslik ning toimub õpilase koostatud ja saadetud praktikapäeviku alusel. Praktikapäeviku võib koostada ja saata õpetajale nn tavalise dokumentfailina, kuhu on tarvis täita sissekanded iga õppepäeva kohta analoogselt blogisissekannetele (vt allpool).   

Nõuded E-portfooliole:

1. Plagiaat ja AI otsene kasutamine sissekannetes on keelatud – eesmärk on ju õppe mõtestamine iseenda jaoks. (vajadusel AI kasutamine viidata vastava tekstilõigu juures). Plagiaadi korral hinnatakse vastav kursus mitterahuldavaks.

2. Kaks korda aastas – detsembris ja märtsis – tuleb lisada eraldi sissekanne iga rühmaliikme individuaalse analüüsina:

• Mida sain õppepäevadel osalemisel enda kohta teada?

• Kuidas õpe mind arendas?

• Mis mind õppepäevade läbimisel kõige rohkem nö kõnetas ja miks?

3. Sissekannetes tuleb järgida andmekaitsereegleid.

4. E-portfoolios tuleb iga osaletud õppepäeva kohta lisada vähemalt üks illustratsioon (* vt allpool)  ja kirjutada:

1. teema, toimumisaeg- ja koht, õppejõud, sissekande peamise vastutaja/tegija nimi.

2. ülevaade, mida õpetati, mida nägite, uute teadmiste konspekt.

3. (kui võimalik, kui tutvustatakse) ühe teaduses, uurimistöös või selle praktikasse rakendamises teile uue aparaadi või meetodi kirjeldus.

4. 2-3 teile seni tundmatut loodusteaduslikku vm mõistet koos selgitusega. Seletuse saate ka pärast õppepäeva interneti vm abil lisada.

5. kuidas on õppepäevaga seotud teie varasemad teadmised, koolis jm õpitu? Tooge näiteid seostest erinevates õppeainetes (loodusteadused, aga ka humanitaar- ja sotsiaalainetes) õpituga/õpitavaga.

Illustratsioonid: pilt teha ise, kasutada teise õpilase tehtud pilti või leida see internetist (kõigil neil juhtudel viidata ja kasutada autoriõigustega kooskõlas). Illustratsioone leiab nt Wikimedia Commons (https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page ), või Flickr commons (https://www.flickr.com/commons ), Unsplash (https://unsplash.com/ jne lehtedelt, otsi Creative Commons litsentsiga pilte.

E-portfoolio hindamisiskriteeriumid: 1) Õppepäeva sisu edastamine: sisukus, selgus, teema ammendavus (sh ülaltoodud, p.4 a – e) nõuete täidetus). Igaühe eneseanalüüs (portfoolios) ja ühisarutelus osalemine. 2) Keeleline korrektsus; 3) Illustratsioonide olemasolu, kohasus ja autoriõigustega arvestamine (Vt nt: https://oppematerjalid.wordpress.com/oppematerjalid/oppematerjalide-autorioigus/); 4) Vormistamine (sh aeg, koht, nimed), tehniline korrektsus ja IKT vahendiga loodu kasutajasõbralikkus.

Arvestuse saamise eelduseks on aktiivne ja edukas osalemine blogide kaitsmisel/ühisarutelus.

Arvestuse saamiseks peab:

osalema ja vastavalt siin Hindamise osas esitatud (ja õpilastele saadetud) nõuetele blogis kajastama vähemalt 80% õppepäevadest (2 tundi õpet). Olenevalt kokkulepetest kooli partneritega on aastas planeeritud ca 19 õppepäeva – seega kohalkäimist eeldatakse vähemalt 14-15 korral (täpne hulk selgub kursuse lõpus).

• Sissekannete tähtaegadest (vahekokkuvõte 16.dets, lõpp-kokkuvõte kursuse lõpupoole) hilinemise korral antakse õpilasele lisatöö (blogisissekanne täiendaval teemal)

• Blogi sissekannete plagiaadi või AI kasutamise tuvastamise korral tulemust ei arvestata ning olukord lahendatakse vastavalt kooli üldistele reeglitele.

• Õppepäevadel osalemist ei ole võimalik korrata. Põhjendatud erandjuhtudel tuleb antud teemal teha sissekanne e-portfooliosse õpetaja antud teemal ja seda suuliselt (teemat tundes) esitleda.

• Meditsiinipraktika õppepäevi ei ole võimalik korrata. Arvestuse saamiseks peab kõigil õppepäevadel osalema. Põhjendatud erandjuhtudel tuleb ise organiseerida ja osaleda asendaval õppepäeval (nt tudengivari, vaba juurdepääsuga töötoad, konverents). Kui see pole võimalik, siis tuleb õpetajaga kokkuleppel teha mahukam teoreetiline ülevaade vastavast teemast ja seda suuliselt (teemat tundes) esitleda.

Õppejõudude antavad materjalid ning õpilase enda poolt õppepäeval kohapeal tehtavad märkmed/konspekt.

Iseseisev töö: Märkmete/konspekti tegemine õppepäeva jooksul. E-portfoolio sissekannete loomine koostöös ja eneseanalüüs õppepäevadel osalemisest.