Ainepassid

Põhikooli geograafia kursuste läbimine.

Õppetöö on auditoorne, tunde 20 x 70 min.

Õpilane:

1) tunneb huvi geograafia ning teiste loodus- ja sotsiaalteaduste vastu ning mõistab nende tähtsust igapäevaelus ja ühiskonna arengus;

2) rakendab loodusainetes omandatud teadmisi ja oskusi keskkonna objektide, nähtuste ja nendevaheliste põhjuse-tagajärje seoste selgitamiseks

ning analüüsimiseks, kasutades loodusteadustele omast keelt ning loodusteaduslikke mudeleid;

3) märkab, sõnastab ja lahendab igapäevaelu probleeme, langetab põhjendatud otsuseid, kasutab loovat ja kriitilist mõtlemist;

4) sõnastab loodusteadustega seotud uurimisküsimusi, kavandab ja korraldab uuringut, järgides ohutusnõudeid, ning teeb tõenduspõhiseid järeldusi;

5) leiab geograafiainfo nii eesti- kui ka võõrkeelsetest allikatest ja hindab selle usaldusväärsust; kasutab õppimiseks ning koostööks meedia- ja

tehnoloogiavahendeid;

6) mõistab teaduse olemust, olulisust ja piiranguid, loodusteaduste ja tehnoloogia seoseid ning riske;

7) väärtustab elurikkust ja kultuurilist mitmekesisust ning jätkusuutlikku arengut;

8) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest ja karjäärivõimalustest ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.

Õpilane:

1) teab üldjoontes geograafiateaduse arengut, seoseid teiste teadusharudega ning nüüdisaegseid uurimismeetodeid

geograafias;

2) kavandab ja korraldab geograafiauuringuid, teeb vaatlusi ja mõõdistamisi ning korraldab küsitlusi andmete kogumiseks;

3) kasutab eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid, sh kohateabe teenuseid ja geoportaale, et leida infot, analüüsida seoseid ning

teha üldistusi ja järeldusi;

4) koostab teabeallikatest leitud info põhjal ülevaate mõnest objektist, nähtusest või piirkonnast;

5) tõlgendab eri projektsioonide ja kujutusviisidega kaarte ning määrab kaardi põhjal koha ristkoordinaadid;

6) koostab kaardi või mõne muu ruumiinfot edastava mudeli.

1) Geograafiateaduse areng ja peamised uurimisvaldkonnad. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. Asukoha määramise meetodid ja nende rakendused. Andmebaasid, geoinfosüsteemid ja kohateabe analüüs.

2) Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid. Demograafiline üleminek. Rahvastiku struktuur ja selle mõju riigi arengule. Rände põhjused ning liigitamine. Peamised rändevood maailmas. Rändega seotud probleemid. Rahvastikupoliitika. Rahvastiku paiknemine ja tihedus maailmas. Linnastumine arenenud ja arengumaades. Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. Linnakeskkond ning selle planeerimine.

3) Majanduse ja ühiskonna areng ning ruumiline korraldus agraar-, tööstus- ja infoühiskonnas. Infoühiskonna majanduse toimimine globaalse tööjaotuse tingimustes mõnede tööstusharude näidetel. Rahvusvahelised ettevõtted, nende roll maailmamajanduses. Üleilmastumine ehk globaliseerumine, selle eri aspektid ja mõju riikide majandusele. Turismimajanduse areng, selle seos teiste majandusharudega ning mõju keskkonnale ja kultuuriruumile. Transpordi areng, selle seos teiste majandusharudega ja mõju keskkonnale. Riikide arengutaseme mõõtmine ja nende liigitamine arengutaseme järgi.

4) Iseseisev töö rühmades: kõikide teemade ülese esitluse koostamine. Täpne juhend TERA kaustas.

Kursuse jooksul tuleb läbitud teemadest rühmaga kokku panna loositud regiooni tutvustus, kursuse töö, vastavalt juhendile. Iseseisva töö eest on võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. Lisaks tuleb kursuse jooksul sooritada 3-5 muud hindelist tööd. Kui hindelisest tööst on sooritatud 100-90%, siis on hinne 5, kui on sooritatud 89-75%, siis on hinne 4 ja kui tulemus on 74-50%, siis on hinne 3. Hinne on 2 kui on sooritatud 49%-…. hindelisest tööst.

Kursuse hinne kujuneb kursusetöö (regiooni tutvustus) ja muude hinnete tulemusena. Seejuures on kõige kaalukam kursusetöö (rühmaga iseseisevtöö) hinne. Kõik kursuse jooksul sooritatud tööd peavad olema vastatud positiivsele hindele.

Kooliastme hinne kujuneb kolme kursuse keskmise hindena.

Kui mõni töö on ebaõnnestunud või vastamata mingil muul põhjusel, siis on võimalik seda järele vastata ühel korral perioodi jooksul.

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse enne õppenõukogu. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille mahuks on terve kursus ja selle sooritamine toimub uuel perioodil järelvastamise ajal.

Ainsaar, M., Jauhiainen, J. S., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile, I kursus, rahvastik ja majandus. Eesti Loodusfoto

 „Uus Maailmaatlas“ teine trükk, kaardikirjastus Jana Seta, 2014

Valikkursuse „Globaliseeruv maailm“ õppematerjal https://www.opiq.ee/Kit/Details/256