Ainepassid

Ei ole

20 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit).

Selgitada füüsika olemust ja põhitõdesid ning kujundada õpilastes loodusteadusliku maailmapilt. Õpetada kulgliikumise kinemaatikat.

Kursuse lõpus õpilane: 

1) selgitab mõisteid loodus, maailm ja vaatleja; hindab füüsika kohta teiste loodusteaduste seas ning määratleb füüsika uurimisala;

2) määratleb looduse struktuuritasemete skeemil makro-, mikro- ja megamaailma ning nimetab nende erinevusi;

3) selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et eksperimenditulemusi üldistades jõutakse mudelini;

4) põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks;

5) mõistab mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust;

6) teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid;

7) teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet;

8) toob näiteid põhjusliku seose kohta;

9) mõistab, et füüsika üldprintsiibid on kõige üldisemad tõdemused looduse kohta, ning tõestab nende kehtivust kooskõla eksperimendiga.

Kulgliikumise kinemaatika:

1) mõistab, et füüsikalised suurused põhinevad kehade ning nende liikumise (protsesside) omavahelisel võrdlemisel;

2) teab, et keha liikumisolekut iseloomustab kiirus, ning toob näiteid liikumise suhtelisuse kohta makromaailmas;

3) teab relativistliku füüsika peamist erinevust klassikalisest füüsikast;

4) teab, et väli liigub aine suhtes alati suurima võimaliku kiiruse ehk absoluutkiirusega;

5) eristab skalaarseid ja vektoriaalseid suurusi ning toob nende kohta näiteid;

6) seletab füüsika valemites esineva miinusmärgi tähendust (suuna muutumine esialgsele vastupidiseks);

7) eristab nähtuste ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine,  ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine ja vaba langemine olulisi tunnuseid ning toob sellekohaseid näiteid;

8) selgitab füüsikaliste suuruste kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe tähendusi ning nende suuruste mõõtmise või määramise viise;

Füüsika kui loodusteadus. Füüsika kui nähtavushorisonte edasi nihutav teadus. Mikro megamaailm. Loodusteaduslik meetod. Vaatlus, eksperiment, mude ning mudeli areng. Mõõtmine ja mõõtetulemus. Mõõtesuurus ja mõõdetava suuruse väärtus. Mõõtühikud ja vastavate kokkulepete areng. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI). Mõõteriistad ja mõõtevahendid. Mõõteseadus. Mõ Põhjuslikkus ja juhuslikkus füüsikas. Füüsika tunnetuslik ja ennustuslik väärtus. Füüsikaga seotud ohud. Üldprintsiibid. Punktmass kui keha mudel. Koordinaadid. Taustsüsteem, liikumise suhtelisus. Relatiivsusprintsiip. Teepikkus ja nihe. Ühtlane sirgjooneline liikumine ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine: kiirus, kiirendus, liikumisvõrrand, kiiruse ja läbitud teepikkuse sõltuvus ajast, va kiirendus kui vektoriaalsed suurused. Vaba langemine kui näide ühtlaselt kiireneva liikumise kohta. Vaba langemise kiirendus. Kiiruse ja kõrguse sõltuvus ajast vertikaalsel liikumisel. Erisihiliste liikumiste sõltumatus. 

Kursuse jooksul tehtavad hindelised tööd: 2 kontrolltööd, ~4 tunnikontrolli, 1 rühmatöö ja 1 protokoll.

Kursusehinne arvutatakse kaalutud keskmisena.

• 1. kontrolltöö moodustab 20 %
• 2. kontrolltöö moodustab 30 %
• rühmatöö moodustab 10 %
• protokoll moodustab 20 %
• tunnikontrollid moodustavad 4×5 %

Kõik hindelised tööd, v.a tunnikontrollid, peavad olema sooritatud positiivsele tulemusele ehk vähemalt 51%.

Kursusehinne muudustab 1/5 kooliastme hindest. 

Kontrolltöid saab järele vastata 1 korra ning viimase soorituse tulemus läheb arvesse. Kontrolltöö järelvastamine peab toimuma 2 nädala jooksul peale kontrolltöö toimumist.

Rühmatöölt puududes tuleb õpilasel sooriatada samas mahus iseseisevtöö, mille detailid selguvad kokkuleppel õpetajaga.

 I. Peil, K. Tarkpea “Füüsikalise looduskäsitluse alused”, I. Peil “Mehaanika” 

Veebis opik.fyysika.ee