Tartu Tamme Gümnaasium

Ainepassid

Ainepassid

Ainepass: Ökoloogia ja keskkonnakaitse

Õppeaasta: 2024/2025
Valdkond: Loodusained
Periood: 1
Aine: Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Nimetus: Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Õpetaja: Aivar Meldre
Klass: 11LO
Staatus: Suunakursus
Osalejate kriteeriumid:

Ainult loodussuuna (LO) 2. õppeaasta õpilastele.

Maht:

10 auditoorset tundi ning kahepäevane välipraktikum (~15 h).

Eesmärgid:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse kursuse läbimisega tagatakse, et õpilane:  

  1. teab ja mõistab ökoloogia ja keskkonnakaitse peamisi mõisteid, seaduspärasusi, reegleid, seoseid, protsesse; oskab neid teadmisi rakendada, analüüsida, sünteesida ja nende alusel vastu võtta põhjendatud otsuseid;  
  2. mõistab looduses (iseäranis ökosüsteemides) valitsevaid seoseid riiklikus (üldbioloogia) õppekavas ettenähtuga võrreldes laiemalt ja põhjalikumalt;  
  3. omab süsteemset arusaama ökoloogia harude (autökoloogia, demökoloogia, sünökoloogia, geobotaanika) teadmistest ja seaduspärasustest ning protsessidest;  
  4. omab ülevaadet keskkonnaprobleemidest ning rahvusvahelisest keskkonnakaitsest;  
  5. omandab ökoloogia ja keskkonnakaitse teadmised ja arusaamad riikliku õppekava välistes teemades (nt Läänemere ökoloogia, käitumisökoloogia, ökotehnoloogia);  
  6. õpilane osaleb välitööl (praktikumis), osaleb seal toimuvates rühmatöödes, kogub nende käigus andmeid ning oskab neid interpreteerida;  
  7. kujundab endas ökoloogilist (s.o keskkonnasäästlikku) ellusuhtumist;  
  8. õpib tundma keskkonnaseisundi praktilise hindamise aluseid ning keskkonnaalaste andmete kogumise, nende kriitilise hindamise ning analüüsimise ja vormistamise aluseid;  
  9. arendab korrektse kirjaliku eneseväljenduse oskusi ja IKT kasutusoskusi;  
  10. saab kogemuse projektitöös; 
  11. väärtustab nii kodukoha, Eesti kui ka teiste riikide/piirkondade looduslikku mitmekesisust ning elusorganisme; 
  12. suhtub vastutustundlikult keskkonda, järgides säästva arengu põhimõtteid; 
  13. mõistab enda kui kodaniku positsiooni, rolli ja mõju ökosüsteemis; 
  14. kasutab teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat ökoloogilist infot, kasutab IKT vahendeid teabeotsimiseks, uurimuste läbiviimiseks, tulemuste esitamiseks ja õpiotstarbeliseks kommunikatsiooniks.
Õpitulemused:

Kursuse läbinud õpilane:

  1. mõistab ökoloogia ja keskkonnakaitse rolli ning olulisust tänapäeva ühiskonnas, majanduses ja teistes teadusharudes;  
  2. mõistab loodus-, sotsiaalse- ja tehnoloogilise keskkonna seoseid ning tajub inimeste ja üksikisiku rolli nendes;  
  3. tunneb ökoloogia põhimõisteid, nähtusi, protsesse ja peamisi seaduspärasusi, oskab neid rakendada nii suulises analüüsis kui kirjaliku infoga tegelemisel;  
  4. omab ettekujutust keskkonnaalaste välitööde korraldusest, on neis ise osalenud, vormistab välitöö aruande ning kaitseb seda vastamisel;  
  5. teab maailma ja Eesti elukeskkonna ja selle kaitse põhiprobleeme, ning püüab näha nende lahendusvõimalusi;  
  6. on osalenud projektitöös tegusa meeskonnaliikmena, arendab ökoloogiaalast väljendusoskust;  
  7. mõistab säästliku suhtumise vajadust nii oma tervise kui looduse (sh elukeskkonna) seisukohast;  
  8. oskab otsida vajalikku ökoloogiaalast teavet nii kirjandusest kui internetist, osaleda rühmatöös ja selle kokkuvõtete tegemisel;  
  9. suhtub loodusesse (sh ökosüsteemidesse) austusega, püüdes aru saada selles esinevatest süsteemidest ja seosetest ning mõistes nende olulisust 
  10. väärtustab looduslikku mitmekesisust ja mõistab selle olulisust stabiilse keskkonna säilitamiseks. 
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Kursuse eesmärgiks on anda teadmisi ökoloogiast, selle põhimõistetest, ökoloogilistest globaalprobleemidest. Oskus seostada õpitavat olemasolevate teadmistega, kujundada keskkonnahoidlikke väärtushinnanguid. Õpilane osaleb välipraktikumis, kus kogub koos rühmakaaslastega andmeid ning analüüsib neid. Õpilane arvutab oma ökoloogilise jalajälje suuruse ning analüüsib seda. Ökoloogia on bioloogia alaharuna riikliku õppekava järgse bioloogiaõpetusega tihedalt seotud. Süvendatud käsitluse ja praktiliste tööde kaudu täiendab kursus bioloogia riikliku õppekava vastavaid teemasid. 

Hindamine:

Kursuse jooksul kujuneb õpilasel 2-3 hinnet: hinne välipraktikumi eest (selles osalemine ning suuline vastamine) ning koondhinne "väikeste tööde" (rühma-, kodu-, tunni- ja iseseisvate tööde) eest. Õpetaja võib näha ka vajadust sooritada kursuse lõpus teoreetilistel teadmistel põhineva kontrolltöö. Kahe hindelise töö (välipraktikumi hinne ja koondhinne) puhul on osakaalud 50%, kolme hindelise töö (kui sooritatakse ka kontrolltöö) puhul on osakaalud 1/3.

Välipraktikumis hindab õpetaja õpilaste teadmisi ja osalust 10-palli skaalal, kus 1 pall = 10%.

Kursusel tehtavad ning koondhinnet mõjutavad tööd sõltuvad õpilaste soovist (nt kas õpilased soovitad teha rühmatööd või iseseisvat tööd), aktuaalsetest teemadest (rühmaettekanne ühe aktuaalse keskkonna-alase teema kohta) ja õpetaja äranägemisest. Kõigi koondhinnet mõjutavate tööde osakaalud on võrdsed. Kursuse jooksul tehakse tavaliselt kaks sellist tööd, mis lähevad koondhindel arvesse.

1. Töid hinnatakse RÕK protsentskaala järgi: https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023006 (§ 17.)

2. Nn väiksed tööd (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata. St kursusehinde saamiseks ei tohi need tööd olla tegemata või mittearvestatud.  

3. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti ning vastavat kaalu, mitte viie palli süsteemis hinnet
See tähendab, et kaks kontrolltööd, mille hinded on vastavalt "3" ja "4", ei pruugi anda kursusehindeks hinnet "4", juhul, kui nende kontrolltööde koondprotsent ei ületa 75%.

4. Distantsõppe korral on õpetajal õigus teha kursuse arvestustöö suulise vastamise kujul. Sellisel juhul kontrollib õpetaja õpilase teadmisi kogu kursuse jooksul omandatud teadmiste kohta. Õpilane saab suulisel vastamisel ühe küsimuse/teema 20-st (nn piletisüsteem) ning peab sellele vastama 10 minuti jooksul.

5. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk” ning õpetajal on õigus panna õpilast sooritama kursuse järel-arvestustööd. Vastavalt kooli kodukorrale ei ole võimalik plagiaadi tõttu saadud hinnet ("1") tavapärases korras parandada. Järel-arvestustööks on õpilasel üks võimalus ning selle läbi kukkumisel on kursuse hindeks, vastavalt protsendi järgi, kas “nõrk” ehk “1” (vähem kui 19%) või “mitterahuldav” ehk “2” (20-49%).

6. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on ühe kontrolltöö hinde kaaluga. Õpilane võib ise valida, kumma kontrolltöö hinnet see "erihinne" asendab.

Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.   

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Lõpptulemuse kujunemine: Kursuse hinne kujuneb 2-3 hinde koondhindena. Nende osakaalud kursusehinde kujunemisel on 50% kahe hindelise töö (praktikumi hinne ja "väikeste tööde" koondhinne) puhul ning 1/3 kolme hindelise töö (lisaks kontrolltöö) puhul.

Kõik "väikeste tööde" koondhindesse panustavad tööd tuleb sooritada positiivsele hindele!

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:
  1. Välipraktikumi järele vastata pole võimalik. Välipraktikumi eest mitterahuldava hinde saamisel või välipraktikumist puudumisel tuleb õpilasel sooritada õpetaja poolt antud töö, mis välipraktikumist puudumise korvab. 
  2. Rühma –jm koondhinnet mõjutavate tööde järelvastamine toimub kokkuleppel õpetajaga.
Õppematerjalid:

Ökoloogia ja keskkonnakaitse õpetamiseks vajalikud vahendid ja õppematerjalid: 

  • Mikroskoobid, luubid, laborivahendid, prepareerimisvahendid; liikide määrajad(välitöödel);  
  • Digiandmekogujad ja sensorid (Vernier, Pasco) ning vajalikud lisavahendid (nt anumad, kilekotid, biokambrid) välitöödel;  
  • Vee keemiliste näitajate analüüsikohvrid (nn ökokohvrid);   Õpetaja loengukonspekt & slaidid. 
  • Õpetaja materjal (välipraktikumiks) „kolivormsete bakterite arvukuse määramine veest“ 
Kursuste ainepassidest moodustuvad Tartu Tamme Gümnaasiumi ainekavad.

Video sellest, kuidas me seenel käisime