Ainepassid

Puuduvad

19 tundi + iseseisev töö

Vastavalt riiklikule õppekavale (RÕK;
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf) , erilist tähelepanu pöörates:
1) õpilase kriitilise ja analüütilise mõtlemisvõime arendamisele;
2) õpitu sidumisele reaalse eluga, sh aktuaalsete sündmuste ja uudistega;
3) elusorganismide koostisest ning talitlusest ülevaate saamisele;
4) loodusteadusliku kirjaoskuse arendamisele;
5) looduse ja elukeskkonna vastu austuse ning lugupidamise tekitamisele;
6) loodusteaduslike digipädevuste arendamisele;
7) iseseisva ja koostöö oskuste arendamisele, sh esinemisoskuse ja oma vastutuse arendamisele.

Lähtudes riiklikust õppekavast (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf). Õpitulemused on toodud punktis 2.1.3. Õpitulemused II kursus "Molekulaarsed protsessid".

II Kursus "Molekulaarsed protsessid"

Tundides läbitavad teemad vastavalt 2023 Gümnaasiumi Riiklikule Õppekavale:

Organismide energiavajadus

Molekulaargeneetilised põhiprotsessid

Viirused ja bakterid

1. Kirjalikke kontrolltöid hinnatakse GRÕK protsentskaala järgi: 

https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023006 (§ 17.)

2. Nn väikseid töid (tunnikontrollid, iseseisvad –ja rühmatööd, ettekanded) hinnatakse mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud), kuid need ei tohi jääda hinnetelehele hindega mittearvestatud või tegemata.

3. Tunnis hindab õpetaja ka õpilase aktiivsust või „teemaga kursis olevust“, s.o küsimustele vastamine, nende esitamine (õpetajale/klassile) ning tunni arutelus osalemine. Õpetaja märgib selliste õpilaste edukust ja aktiivsust jooksvalt üles. Õpilane, kes on kontrolltööle eelneval perioodil olnud tunnis piisavalt silmapaistev, võib jätta, vastavalt õpetajapoolsele juhendile, ühes* kontrolltöös ühe ülesande lahendamata.

*Kuna kontrolltöid on kaks, võib õpilane ise valida, kummas kontrolltöös seda ühte võimalust kasutab.

Kui õpilane on olnud kogu kursuse vältel tunnis aktiivne ja silmapaistev, kogudes sealjuures piisavalt palju eelmainitud „aktiivsuspunkte“, võib ta lisaks valida ühe järgnevatest:  

I) Kui õpilasel on üks nn väike töö tegemata või mittearvestatud, ei pea õpilane seda järele vastama, et kursusehinnet saada. 

II) Eeldusel, et eelmine punkt on täidetud (st õpilasel on kõik „väiksed tööd“ tehtud/arvestatud), tõstab õpetaja õpilase kursusehinnet 5% võrra. 

4. Õpetaja annab õpilasele teada, kui õpilane on kontrolltööle eelneva perioodi jooksul kogunud piisavalt „aktiivsuspunkte“. Õpetaja valib vahetult enne kontrolltöö toimumist objektiivselt, aktiivsuspunkte arvesse võttes välja, kas ja millised õpilased on lävendi ületanud ning võivad antud eelist kasutada. Seda, milliste ülesannete vahel on õpilastel valida, mille nad lahendamata jätavad, annab enne kontrolltööd teada õpetaja.

5. See, kui palju „aktiivsuspunkte“ õpilasel kursuse jooksul omandada on vaja, et ühte kolmest eelistest kasutada, otsustab jooksvalt õpetaja. Seda seetõttu, et aktiivsuspunktide skaala on suhteline ja sõltub teguritest nagu teiste õpilaste aktiivsus, õpetaja poolt esitatud „aktiivsusküsimuste“ arvukus jm.   

6. Hindamisel kasutatakse numbrilist viie palli süsteemi (1-5) ning lisaks märgitakse soorituse protsent (%). Kursusehinde arvutamisel võetakse arvesse hinnatavate tööde protsenti ning vastavat kaalu, mitte viie palli süsteemis hinnet. 
See tähendab, et kaks kontrolltööd, mille hinded on vastavalt "3" ja "4", ei pruugi anda kursusehindeks hinnet "4", juhul, kui nende kontrolltööde koondprotsent ei ületa 75%.

Kursusehinnete protsendid vastavalt GRÕK skaalale: https://www.riigiteataja.ee/akt/108032023006 (§ 17.)

7. Hinnatavatel töödel plagiaadi või maha kirjutamisega vahele jäänud õpilasele kannab õpetaja vastava töö eest sisse hinde “1” ehk “nõrk” ning õpetajal on õigus panna õpilast sooritama kursuse järel-arvestustööd. Vastavalt kooli kodukorrale ei ole võimalik plagiaadi tõttu saadud hinnet ("1") tavapärases korras parandada. Järel-arvestustööks on õpilasel üks võimalus ning selle läbi kukkumisel on kursuse hindeks, vastavalt protsendi järgi, kas “nõrk” ehk “1” (vähem kui 19%) või “mitterahuldav” ehk “2” (20-49%).

8. Õpilase silmapaistval sooritusel aineolümpiaadil vm õppeainega/kursuse teemaga seotud üritusel võib õpetaja lisada õpilasele täiendava hinde „5“ („väga hea“; 100%), mis on ühe kontrolltöö hinde kaaluga. Õpilane võib ise valida, kumma kontrolltöö hinnet see "erihinne" asendab. Soovist saada lisahinnet annab õpetajale teada õpilane.   

Kursuse hinne kujuneb kahe kirjaliku kontrolltöö koondprotsendi alusel. Mõlema kontrolltöö osakaal on võrdne (50% kursusehindest), kuid kokkuleppel õpilastega võib õpetaja vajadusel tõsta esimese või teise kontrolltöö osakaalu, kui ühe töö õpitav maht on oodatust suurem. Kursusehinde arvutamisel kasutatakse nende kontrolltööde tulemust protsendina (0-100%), mitte hindena (1-5).

Nende kontrolltööde koondprotsent ei tohi olla alla 50% (hinde “3” lävend), vastasel juhul on kursusehinne “mitterahuldav” ehk “2”. Kui üks kontrolltöödest ei ole tehtud positiivsele hindele, ei saa õpilane, sõltumata koondprotsendist, kursusehinnet üle "rahuldava", ehk hinde "3", isegi, kui koondprotsent ületab hinde "4" lävendi (75%).

Sealjuures ei tohi teine kontrolltöö olla tehtud negatiivsele hindele: vastasel juhul ei saa õpilane, hoolimata koondprotsendist (mis võib olla üle 50%, kui I kontrolltöö on sooritatud kõrgele tulemusele), positiivset kursusehinnet.

Nn väiksed/muud tööd (tunnikontrollid/hinnatavad tunnitööd/rühmatööd) peavad olema tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

Kui õpilase osalus kursusel on 85% või enam (st õpilane ei ole puudunud tundidest enam kui kolmel korral), lisab õpetaja õpilase kursuse koondtulemusele 5%.

See tähendab, et positiivse kursusehinde saamiseks peab teine kontrolltöö olema kindlasti sooritatud positiivsele hindele ning kahe kontrolltöö koondprotsent peab olema vähemalt 50%. Samuti peavad olema muud tööd (tunnikontrollid/tunnitööd/rühmatööd) tehtud hindele "arvestatud" ehk "A".

Kooliastmehinne kujuneb vastavalt Tartu Tamme Gümnaasiumi õppekavale, s.o kõigi vastava aine kursusehinnete (bioloogiakursuseid on kokku neli) alusel pärast viimase kursuse läbimist, kusjuures viimane kursus ei tohi olla sooritatud kursusehindele „1“ ehk „nõrk“ või „2“ ehk  „puudulik“.   

1. Vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järele vastamise korrale. Mõjuval põhjusel eraldi kokkuleppel.   
2. Arvestuste nädalal ehk perioodi viimasel nädalal kontrolltööd järele vastata ei saa. Sellel nädalal saab sooritada ainult arvestustööd.

Õpik: Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012; 2016;
2020.
Bioloogia õpik gümnaasiumile, II kursus. Organismide energiavajadus, areng ja regulatsioon.
AVITA.