Ainepassid

Ei ole

20 x 70 minutit

Läbivaks eesmärgiks on omandada kursuse raames õpitav materjal, millega aidatakse kaasa loodusteadusliku kirjaoskuse süsteemsele arengule, mille jaoks suunatakse õpilasi aine õppimise vältel:

1. tundma huvi bioloogia kui elu erinevaid vorme uuriva teaduse vastu;
2. seostatama õpitut reaalse eluga (aktuaalsed teemad, igapäevased nähtused, elukutsed jne);
3. olema suutelised oma järeldusi loodusteaduslikult (eriti bioloogilises terminoloogias) korrektselt põhjendama;
4. kasutama loodusteadusliku meetodi põhimõtteid;
5. suhtuma uude informatsiooni kriitiliselt;
6. arendama akadeemiliselt otstarbekaid iseseisvaid ja koostöiseid oskuseid ühes loodusteaduslike digipädevustega;
7. käituma õpitut arvestades lugupidavalt ja vastutustundlikult end ümbritseva looduskeskkonna ja ühiskonna suhtes.

Õpitulemused jagunevad nelja teemavaldkonna vahel, mis on kajastatud riiklikus õppekavas (RÕK 2023) (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1080/3202/3006/18m_gym_lisa4.pdf#).

1. Teema „Bioloogia uurimisvaldkonnad“ läbimise järgselt õpilane:

• seostab eluslooduse organiseerituse tasemeid elu tunnustega ning kirjeldab neid uurivaid bioloogiateadusi ja elukutseid;
• kavandab ja teeb eksperimente lähtuvalt loodusteaduslikust meetodist;
• analüüsib loodusteadusliku meetodi rakendamisega seotud tekste ning annab neile põhjendatud hinnanguid.

2. Teema „Organismide koostis“ läbimise järgselt õpilane:

• seostab vee omadusi organismide talitlusega;
• selgitab peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;
• seostab süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;
• võrdleb DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid.

3. Teema „Eukarüootsed rakud“ läbimise järgselt õpilane:

• seostab inimese epiteel-, lihas-, side- ja närvikoe rakkude ehitust nende talitlusega ning eristab vastavaid kudesid mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel;
• võrdleb ainete aktiivset ja passiivset transporti läbi rakumembraani;
• eristab loomaraku peamisi koostisosi mikrofotodel ja joonistel ning selgitab loomaraku osade ülesandeid raku bioloogilistes protsessides;
• võrdleb looma-, taime- ja seeneraku ehitust ning eristab neid nähtuna mikropreparaatidel, mikrofotodel ja joonistel.

4. Teema „Organismide areng“ läbimise järgselt õpilane:

• toob näiteid mittesugulise paljunemise vormide kohta eri organismirühmadel;
• selgitab fotode ja jooniste põhjal mitoosi- ja meioosifaasides toimuvaid muutusi ning põhjendab nende vajalikkust;
• võrdleb inimese spermatogeneesi ja ovogeneesi ning analüüsib erinevuste põhjusi;
• võrdleb ja toob näiteid otsese ja moondelise arengu kohta eri organismirühmadel;
• selgitab olulisemaid etappe inimese embrüogeneesis;
• analüüsib inimese vananemisega kaasnevaid muutusi raku ja organismi tasandil ning hindab pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju elueale.

1. Bioloogia uurimisvaldkonnad: Sissejuhatus kursusesse. Elu tunnused. Elu organiseerituse tasemed. Teaduslik uurimismeetod.
2. Organismide koostis: Vesi, selle rollid organismides. Vesinikside ja sellest tulenevad vee omadused. Põhielemendid, olulisemate anioonide ja katioonide bioloogilised rollid. Sahhariidide, lipiidide, valkude ja nukleiinhapete ehitus ja ülesanded.
3. Eukarüootsed rakud: Rakkude suurus ja üldine ehitus. Rakumembraan ja ainete transpordi viisid.  Loomaraku koostisosad, rakuorganellide ehitus ja talitlus. Looma- taime- ja seeneraku võrdlus.
4. Organismide areng: Paljunemisviisid looduses. Rakutsükkel: interfaas, rakujagunemine. Mitoosi ja meioosi faasid ja käik. Gametogenees inimesel, menstruaaltsükkel. Inimese embrüogeneesi etapid. Lootejärgne areng. Otsene ja moondega areng. Vananemine.

Õppetöö käigus võib lisanduda iseseisvat tegevust vastavalt õpetaja äranägemisele. Tegevused on ennekõike planeeritud kui rühmasised ülesanded.

Hinnatakse sisu lühikirjelduses välja toodud teemade mõistmist ja neile vastavate õpitulemuste saavutatust, mille mõõtmiseks sooritatakse kolm kontrolltööd.

Hindamine lähtub Gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud süsteemist, mis arvestab saavutatud punktide protsenti maksimaalsest võimalikust:

90–100%  – „5“

75–89%  – „4“

50–74% – „3”

20–49% – „2“

0–19% – „1“

Kuniks õpetaja ei tuvasta vastutulelikkuse kuritarvitamist, on kontrolltöö sooritamiseks ette nähtud aja sees võimalik kasutada oma isiklikku koostatud konspekti, mis tohib olla ainult paberkujul. See ei tähenda, et see oleks lubatud kogu kontrolltöö vältel. Klassiga kokkuleppel 5 minutit ja 30 minutit pärast kontrolltöö sooritamise algust. Õpetaja jätab omale õiguse seda aega vajadusel korrigeerida.

Juhul kui ilmneb ebaaus käitumine, lõppeb selle praktika rakendamine momentaalselt kõigi õpilaste jaoks nii antud olukorras, kui ka edasiseks kursuseks.

Seda võimalust on võimalik praktiseerida ka järelvastamise olukorras, kuid selle erinevusega, et oma konspekti kasutamine on siis viimane 5 minutiline tegevus, mille järgselt tuleb järelvastamise läbiviijale töö ära anda. Õpilane annab läbiviijale märku, kui tahab viimase tegevusega alustada. Eelnev kehtib juhul, kui järelvastamise eest vastutav õpetaja ei näe kohapealseid olusid arvestades vajadust viia sisse mõnda muudatust (nt olukorras, kui on väga palju järelvastajaid)..

Kui jooksvalt tehakse mahukamaid või muul moel olulisemaid töid (rühmatööd, tunnikontrollid jms.) hinnatakse neid mitteeristavalt (arvestatud/mittearvestatud). Õpetaja teavitab tegevuse eelseid juhiseid andes, kas alustatav tegevus läheb hindamisele skaalal arvestatud/mittearvestatud.

Iga kontrolltöö tulemus moodustab kolmandiku kujunevast hindest. Sealjuures arvestatakse iga töö puhul kogutud protsentuaalset tulemust ja mitte selle eest saadud hinnet. Näiteks tähendab see seda, et osade väärtuste puhul on 5+3+3 hinde saanute lõpptulemus hinde „4“ vääriline, teistel puhkudel hinde „3“.

Koondprotsent ei tohi olla alla 50%, kui see seda on, siis on kursusehindeks „2“.

Kõik kontrolltööd peavad olema sooritad positiivsele hindele. Kui see tingimus pole täidetud, ei ole võimalik koondprotsendi suurusele vaatamata panna välja kõrgemat hinnet kui „3“.

Eelnev kehtib, kui negatiivse hindega on ainult üks kontrolltöö. Kahe või enama negatiivse hindega kontrolltöö puhul on kursusehindeks „2“.

Kursusehinde väljapanekuks ei tohi olla võlgnevusi jooksvate (mahukamad ja seeläbi olulisemad rühmiti või isiklikult lahendatavad ülesanded) tööde eest.

Õpilane võib perioodi lõpus kasutada võimalust ja proovida esimeses tunnis kokkulepitud individuaalse töö näol oma summaarset skoori 5 "punkti" jagu tõsta. Seda juhul kui see annab talle võimaluse oma hindelist tulemust tõsta.

Kooliastme hindest, mis pannakse välja pärast kõigi nelja kursuse läbimist, moodustab antud kursuse hinne ühe neljandiku.

Üldiselt vastavalt kooli hindamisjuhendile ja järelevastamise korrale. Väga põhjendatud erandid eraldi kokkuleppel.

Iga kontrolltöö järele vastatav ühel korral. Kui õpilane seda võimalust ei kasuta, hinnatakse vastav töö hindega „1“.

Jooksvate tegevustega seotud võlgnevused (tegevused mida hinnatakse skaalal arvestatud/mittearvestatud) likvideeritakse õpetajaga kokkuleppeliselt, sooritades tegemata töö või sellega samaväärseks kujunev tegevus.

Õpikud:

Tenhunen,A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, I kursus. Bioloogia kui teadus. Organismid. Rakuõpetus. AVITA.

Tenhunen, A, Venäläinen, J, Hain, E, Tihtarinen-Ulmanen, M, Sotkas, P jt. 2012.

Bioloogia õpik gümnaasiumile, II kursus. Organismide energiavajadus. Organismide areng. Inimese talitluse regulatsioon. AVITA.

Sarapuu, T. 2002.
Bioloogia gümnaasiumile, I osa. Eesti Loodusfoto.

Digiõppevaramu vastavad peatükid e-Koolikotis:

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19739-Gumnaasiumi-bioloogia-1-kursus-Rakud

https://e-koolikott.ee/et/oppematerjal/19865-Gumnaasiumi-bioloogia-2-kursus-Organismid