Ainepassid

–

20 tundi

Arendada žanriteadlikkust, käsitleda erinevate tekstiliikide keele- ja stiilierinevusi nii grammatikas kui ka sõnavaras, selgitatada kirjutamise võtteid ja tavasid eri tekstiliikide näitel. Anda süstemaatiline ülevaade suhtlusolukorra teguritest ning suunata kirjutama erinevatel eesmärkidel, varieerima ja analüüsima enda tekstides tehtud keelevalikuid ning võrdlema erinevaid tekste.

Õpilane:
1) analüüsib ja võrdleb keele erinevaid kasutusvaldkondi ja tekstide stiilierinevusi;
2) valib keelelisi ja vormilisi väljendusvahendeid suhtlusolukorra ning kõneaine põhjal, järgib stiili- ja etiketinorme;
3) väljendub selgelt ja korrektselt nii suulises kui ka kirjalikus suhtluses;
4) analüüsib tekstide sisu, eesmärke, konteksti, ülesehitust, grammatikat, sõnavara ja stiili;
5) tunneb tekstis ära keelelise mõjutamise viise ja vahendeid, hindab tekstidest leitud teavet
kriitiliselt ja kasutab seda sihipäraselt;
6) koostab eri liiki suulisi ja kirjalikke tekste, sh kõne, kokkuvõtte ja lühiuurimuse;
7) loob alustekstide põhjal uusi tekste, refereerib ja tsiteerib, kasutab viitamissüsteeme, väldib plagiaati;
8) loeb ja analüüsib ainevaldkonna teadustekste, eristab teaduskeele tunnuseid ja põhjendab teadustekstide keelelisi valikuid;
8) korrigeerib ja redigeerib oma teksti, kasutab otstarbekalt keeleallikaid ja teabekeskkondi, teeb teadlikke keelevalikuid.

Keele erinevad kasutusvaldkonnad: argi-, ilukirjandus-, teadus- ja tarbekeel. 

Eesti sõnavara, sõnade tähendus ja stiilijooned. Oma sõnavara rikastamise võimalused. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus.

Stiil ja stilistika. Asjalikkus ja isikupära. Viisakus ja sõbralik toon. Suhtlus ja võim. Vulgaarsed keelendid. Suhtlusvead. Ametlik stiil, publitsistlik stiil, teadusstiil ja ilukirjandusstiil. Stiilivärving ja -viga. Keele eri kasutusvaldkondade tüüpilised stiilivead.

Keel suhtlus- ja tunnetusvahendina. Tekst ja kontekst. Suulise ja kirjaliku suhtluse ning teksti erinevused. Veebisuhtluse keelevalikud.

Tekstide võrdlev ja kriitiline analüüs: eesmärgid, kontekst, ülesehitus, grammatilised erijooned, sõnavara, stiil. 

Teadlik kirjutamine. Kirjutamise eesmärk, adressaat, pealkiri, probleem, põhiidee. Teksti ainestik, materjali kogumine ja süstematiseerimine. Teema, selle varasemad käsitlused ja eri tahud. Teksti ülesehitus ja sidusus. Lõigu ülesanne (allteema, väide, selgitus, tõestus, järeldus, üldistus). Arutlev ja kriitiline kirjutamine. Oma teksti toimetamine.

Teadustekst. Uurimiseesmärgi sõnastamine. Materjali kirjeldamine ja usaldusväärsus. Uurimuse struktuur. Allikate refereerimine ja tsiteerimine. Lause- ja lõiguviited; viitekirje. Uurimisandmete võrdlemine, analüüsimine, üldistamine, järeldamine. 

Vormistamine. Arvustamine. Loomevargus ehk plagiaat.

Arvestuslikud hinded: 1 kirjand, 1 lugemisülesanne, 2 kontrolltööd. Protsessihinded saadakse vajadusel tunni- ja kodutööde eest. Kirjandit ja lugemisülesannet hinnatakse  riigieksami hindamiskriteeriumide järgi. Õpimappi hakatakse koostama juba sel kursusel, see jätkub ka järgnevate kursuste jooksul. Mitterahuldavalt sooritatud või esitamata arvestuslik töö tuleb järele vastata.

Arvestuste nädalal toimub esimene proovieksam, mille hinnet arvestatakse järgmise kursuse  hinde kujunemisel.

Kursusehinne kujuneb arvestuslikest hinnetest. Suurem kaal on kirjandi ja lugemisülesande hindel.

Kui mitterahuldavaid või sooritamata töid on 2 või rohkem,  siis on kursusehinne mitterahuldav; ühe mitterahuldava või sooritamata töö puhul ei saa kursusehinne olla parem kui rahuldav. 

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete põhjal, seejuures ei tohi vähemalt rahuldava hinde saamiseks olla nende hulgas rohkem kui üks mitterahuldav ega viimane kursus hinnatud mitterahuldavalt. Suurema kaaluga on 12. kl kursuste hinded.

Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste nädalal (NB! tööd on võimalik järele vastata ühe korra). 

 K. Kern, I. Võik „Korras keel, sobiv stiil, selge sõnum“; M. Kumpas, A. Mund, M. Ross „Johannes 3“; töölehed ja materjalid õpetaja käest, materjalid TERAs.

Veebitugi: Eesti Keele Instituudi õigekeelsussõnaraamat 2018 http://www.eki.ee/dict/qs/, eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/, keelenõuanne http://keeleabi.eki.ee/ .