Ainepassid

Puuduvad

20 auditoorset (70-minutilist)  tundi

Kursuse õpetusega taotletakse, et:
1. õpilasel kujuneb ülevaade 20. sajandi kirjanduse olulisematest suundumustest;
2. õpilane oskab eristada modernismi tähtsamaid voole, žanre ja autoreid ning nende teoseid;
3. õpilane seostab eesti kirjanduse arengut Euroopa kirjanduse arenguga, samuti analüüsib enda ja ühiskonna suhteid, lähtudes analüüsitavatest teostest;
4. tutvub kujundikeele ja selle võtetega;
5. õpilane loeb kursuse vältel tervikuna läbi 4 selle perioodi autori teost ja 1 luulekogu.

Kursuse lõpuks õpilane:
1. iseloomustab õppematerjalidele toetudes modernismiajastu kirjandust, tähtsamaid autoreid ja nende teoseid;
2. seostab eesti kirjanduslugu Euroopa kirjanduse perioodide, voolude ja suundadega;
3. võrdleb kahte vabalt valitud kirjandusteost, tuues esile ühiseid ja erinevaid jooni;
4. mõistab ning hindab kirjandusteoste humaanseid, eetilisi ja esteetilisi väärtusi ning suhestab loetut enda maailmaga;
5. on tervikuna läbi lugenud ja analüüsinud 4 proosa- või draamateost ja 1 luulekogu, tunneb teoste ning nende autorite kohta üldises kultuuri- ja kirjandusloos.

20. sajandi voolud ja suunad. Modernism. Eksistentsialism. Elutõde ja kunstitõde. Varasema kirjanduse mõju 20. sajandi kirjandusele; Goethe "Faust". Hesse "Stepihunt". Kirjandus ja ühiskond.Krossi looming, "Keisri hull".
Modernistlik draama (Maeterlinck). Kafka "Metamorfoos". Maagiline realism, postmodernism (Márquez, Kundera, Eco).
Modernism Eestis. Ristikivi, Valton, Unt.
Modernism 1960.–1970. aastate luules. B. Alver, J. Viiding, D. Kareva. Luule poliitiline alltekst. 
Iseseisev töö on paksus kirjas teoste lugemine ja vajadusel märkmete tegemine. 

Kursusel saadavad hinded jagunevad arvestuslikeks (mahukamad tööd, raamatute sisutööd ja analüüsid) ja protsessihinneteks, mis on väiksema kaaluga ja saadakse nt rühmatöös osalemise eest. Kursuse jooksul tehtavate tööde hindamisel lähtutakse eelkõige loetud teoste probleeme ja analüüsi käsitletavatest töödest. Kohustuslik on lugeda läbi 4 teost ja 1 luulekogu ja teha nende põhjal vastavad tööd.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud hinnete põhjal. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded. Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel. Kui õpilasel on kursuse jooksul tehtud arvestuslike tööde hulgas üks teos vastamata või selle hinne „mitterahuldav“, on kursusehinne „rahuldav“. "Väga hea" kursusehinde saamiseks peab õpilane osalema tunnitöös aktiivselt. Kui kursuse jooksul on 2 teose vastamise hinne mitterahuldav või on puudutud üle 1/3 tundidest, tuleb teha arvestuste nädalal kogu kursust hõlmav suuline arvestus. 
Kooliastmehinde panemisel arvestatakse kõiki perioodihindeid, kuid kaalukamad on 12. klassi kirjanduskursuste hinded.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see vastavalt koolis kehtestatud korrale järele vastata kahe nädala jooksul või mõjuva põhjuse puhul erikokkuleppel õpetajaga hiljem. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane ei ole mõjuva põhjuseta õigeaegselt lugenud läbi nõutud kirjandusteost, tuleb sooritada keerukam järeltöö. Kui õpilane ei ole käsitletavat teost vastanud ära teose käsitluse jooksul, teeb ta suulise arvestuse arvestuste nädalal. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest või õpilasel on kursuse jooksul 2 teose vastamise hinne "mitterahuldav", tuleb tal sooritada arvestuste nädalal suuline arvestus.

A. Nahkur "Realismist postmodernismini"
E. Annus, L. Epner, M. Velsker "Uuem eesti kirjandus"
J. Kaus "20. sajandi kirjandus"