Osaleda saavad kõik, eeldusained puuduvad.

35 akadeemilist tundi (kakskümmend üks 75-minutilist tundi) 

Joonestamise I kursuse eesmärgiks on anda õpilastele esmased kogemused/teadmised jooniste koostamise ja lugemise kohta. Kursuse lõpuks oskab õpilane kolmemõõtmelisi objekte kujutada kahemõõtmelisel pinnal (paber, arvuti ekraan) – oskab lugeda jooniseid ning oskab ilmekalt joonisel kujutada enda loodud objekte/disaini/mõtteid. 
Lisaks taotletakse, et õpilane:  1) tunneb huvi tehnika, disaineri ja kujundaja loova töö vastu, saab aru selle rakenduslikust tähtsusest ning on motiveeritud iseseisvaks õppeks; 2) arendab ruumikujutlusvõimet, mõtlemist, tähelepanelikkust, graafilist kirjaoskust, loovust ja täpsust; 3) omab ülevaadet ruumilistest geomeetrilistest objektidest ja probleemülesannete graafilistest lahendusmeetoditest; 4) suhtub lugupidavalt kaasinimeste loomingusse ning väärtustab võimet ja oskust ise uut luua; 5) saab ülevaate joonestamisalase teabe rakendamisega seotud elukutsetest ning kasutab joonestamiskursusel omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerimisel ning oma edaspidises elus. 

Kursuse lõpuks oskab õpilane ruumilisi kolmemõõtmelisi objekte kujutada kahemõõtmelisel joonisel- oskab lugeda jooniseid ning oskab ilmekalt joonisel kujutada enda loodud objekte/disaini/mõtteid. Lisaks nö klassikalisele joonestamisele (sirkli ja joonlauaga), oskab õpilane teha lihtsamaid joonised arvutitarkvaraga Solid Edge (või Fusion 360). Oskab algaja tasemel 3D-modelleerimist tarkvaraga SketchUp. 

Kolmemõõtmeliste kehade kujutamine kahemõõtmelisel tasapinnal ehk PROJEKTSIOONID.
Paralleelprojektsioon:
a) Kaldprojektsioon (aksonomeetria meetod);
b) Ristprojektsioon (mituvaade ehk Monge’i meetod) 
Tsentraalprojektsioon. Lihtsalt tutvustus. (lineaarperspektiivi meetod)

Joonise vormistamise reeglid/standardid. 

Praktilised tööd/ülesanded, kombineerides ning ühendades aksonomeetriat ja mituvaadet (ehk Monge'i meetodit). 

Tehniline joonestamine:
–        Mõõtmete märkimine, mõõtkava;
–        Ristlõigete ja lõigete kujutamine 

Numbriline hindamine (Hinne: 5, 4, …) 
Kursuse hinne kujuneb õpilase poolt sooritatud jooniste tulemusel. Arvestust pole. Esitama peab kõik kohustuslikud joonised. Õpilane saab oma hinnet parandada (õpetaja annab alati tagasiside), selleks tuleb uuesti esitada parandatud (või uus) töö. Õpilane võib saada ka positiivse motiveeriva tunnihinde nn mitte-kohustusliku ülesande eduka sooritamise eest. Õpilane, kes on kursuselt puudund rohkem kui 1/3 ulatuses, peab arvestama kontrolltöö võimalusega. 

Kursuse hinne kujuneb õpilase poolt esitatud jooniste põhjal. Esitama peab kõik kohustuslikud tööd. Kõik hinded on võrdse väärtusega, st koondhinne kujuneb jooksvate hinnete põhjal. Arvestust pole. 

Tähtaja möödudes peab õpilane töö esitama kahe nädala jooksul. 
Õpilane, kes on pikemalt põhjusega puudunud (haigus, olümpiaadid, jms), saab ajapikendust ja võimaluse sooritada lihtsam ülesanne. 

https://sites.google.com/view/joonestamine/avaleht   (õpetaja Lepiste koostatud veebileht)