Ainepassid

Puuduvad.

Õppida tundma lihtsamaid perioodilisi protsesse. Mõista protsessi seaduspärasust ning õppida selgeks selle avaldamine matemaatika keeles. Näha seoseid matemaatika ja looduses esinevate nähtuste vahel.

Kursuse lõpus õpilane:

1. selgitab funktsiooni tuletise mõistet, funktsiooni graafiku puutuja mõistet ning funktsiooni tuletise geomeetrilist tähendust;
2. leiab funktsioonide tuletisi;
3. koostab funktsiooni graafiku puutuja võrrandi antud puutepunktis;
4. selgitab funktsiooni kasvamise ja kahanemise seost funktsiooni tuletisega, funktsiooni ekstreemumi mõistet ning ekstreemumi leidmist;
5. leiab ainekavas määratud funktsioonide nullkohad, positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad, kasvamis- ja kahanemisvahemikud, maksimum- ja miinimumpunktid ning skitseerib nende järgi funktsiooni graafiku;
6. lahendab lihtsamaid ekstreemumülesandeid.

• Funktsiooni tuletise geomeetriline tähendus.
• Joone puutuja tõus, puutuja võrrand.
• Funktsioonide y = x^n (n∈Z), y = e^x, y = ln x tuletised.
• Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised.
• Funktsiooni teine tuletis.
• Funktsiooni kasvamise ja kahanemise uurimine ning ekstreemumite leidmine tuletise abil.
• Lihtsamad ekstreemumülesanded.

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Kontrolltööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest,
seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja
õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kursuse jooksul on kaks kirjalikku kontrolltööd (a’ 45-70 min). Lõpphinde puhul arvestatakse esimese kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,45 ja teise kontrolltöö õigete vastuste protsenti osakaaluga 0,55. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud.

Tunnikontrollide tulemused lõpphinnet ei mõjuta.

Kui õpilane kasutab töö kirjutamisel kõrvalist abi, siis hinnatakse seda tööd hindega 1 ja see töö järelevastamisele ei kuulu.

Kursuse lõpphinne kujuneb järgmiselt:

5 -> 90-100%,

4 -> 75-89%,

3 -> 50-74%,

2 -> 20-49%,

1 -> 0-19%

Näiteks kui õpilane sai esimese kontrolltöö hindeks 4 (80%) ja teise töö hindeks 3 (74%), siis kujuneb tema lõpphinne järgmiselt:

0,45 · 80% + 0,55 · 74% = 76,7% (hinne 4).

Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1,
siis on kursusehinne 1.

* Kui ühe kontrolltöö hinne on 2, siis on maksimaalne võimalik
kursusehinne 3.

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolle järele teha ei saa.

Kontrolltöid, mille hinne on 1 või 2, saab järele vastata kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist. Enne järele vastamist tuleb käia konsultatsioonis ning esitada seal õpetajale vigade parandus.

Kui hinne 1 on saadud kõrvalise abi kasutamise tõttu, siis seda tööd järele vastata ei saa.

Kohustuslik:

• Afanasjeva jt. (2013). Gümnaasiumi kitsas matemaatika VI. Funktsioonid II. Avita   

Soovituslik:

• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 11. klassile. Koolibri.
• Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2019). Matemaatika 11. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
• http://www.welovemath.ee/