Ainepassid

Puuduvad

19-20 x 70 min

Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.

Kursuse lõpus õpilane:

1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;

2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;

3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;

4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;

5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;

6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;

7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;

8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;

9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.

• Sündmus. Sündmuste liigid.
• Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus.
• Klassikaline tõenäosus.
• Geomeetriline tõenäosus.
• Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid.
• Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad.
• Tõenäosuste liitmine ja korrutamine.
• Bernoulli valem.
• Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve).
• Rakendusülesanded.
• Üldkogum ja valim.
• Andmete kogumine ja süstematiseerimine.
• Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi.
• Korrelatsiooniväli.
• Lineaarne korrelatsioonikordaja.
• Normaaljaotus (näidete varal).
• Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel.
• Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse IKT vahendite abil (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).

Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi  eelneva tunni materjalid.  

Kaks kontrolltööd (eristav hindamine).

Kontrolltööd on kursuse algul kokkulepitud ning lisatud esimes tunni kirjeldusse ja kontrolltööde graafikusse.
Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Kontrolltöö hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:

• 5 -> 90-100%,
• 4 -> 75-89%,
• 3 -> 50-74%,
• 2 -> 20-49%,
• 1 -> 0-19% (sh tegemata töö).

Hindepiirid võivad mõnel tööl olla madalamad, kuid neid kindlasti ei tõsteta. Olümpiaadist või muust ainealastest võistlustest osavõtmisel võib õpetaja õpilase vabastada kontrolltöö tegemisest ja hinnata tööd hindega „5“.

Tunnikontrollid (mitteeristav hindamine (A või MA)), peavad olema sooritatud 50% ulatuses ehk hindele A). Tunnikontrollide või teiste jooksvate tööde hindepiirid võivad erineda kontrolltöö hindepiiridest.

Kursuse hinne kujuneb:

1. Kaks kontrolltööd, kokku 100p – esimene kaaluga 0,45 lõpphindest ja teine kaaluga 0,55. Kontrolltöö võib sisaldada kuni 5p testi.

• Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt 50% ulatuses hindele "3". Kui eelnev tingimus on täitmata, on kursuse lõpphinne 2.
• Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse töö hindega 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.
• Kui üks kontrolltöödest on esitamata, tegemata või hinnatud hindega 1, siis on kursusehinne 1.

2. Boonuspunktid (kuni 10p) – nutispordi võistlusel osalemise eest. Kui õpilane on osalenud nutispordi eelvõistlustel, fikseerib selle õpetaja nutispordi keskkonna kaudu ning teavitab õpilast Stuudiumi kaudu saadud lisaboonuspunktide suurusest

Tunnikontrollide ja muude jooksvate tööde hinne on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.

NB! Kui tuleb distantsõpe, siis võivad hindamise kriteeriumid muutuda: muudatuste vajalikkuse üle otsustavad aineõpetaja ja õpilased ühiselt.

NB! Stuudiumi arvutatud keskmine hinne on aritmeetiline keskmine kõigist sisestatud hinnetest ning lõpphinde kujunemisel ei lähtuta sellest vaid ainepassist!

Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.

Tunnikontrolltöid ja teisi jooksvaid töid järele teha ei saa.

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või sooritatud hindele 1 või 2, kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev). 

Järeltööd ei ole võimalik teha sellisele tööle, mille puhul õpilane jäi vahele kõrvalise abi kasutamisega.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa! 

NB!Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda, tuleb käia kohustuslikus individuaalses konsultatsioonis, registreerimisega Stuudiumis. Konsultatsiooni tulles on kaasas kontrolltöö korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://lingid.ee/vigadeparandus.

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus. Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

Kohustuslik:
* Kaldmäe jt. (2018). Gümnaasiumi lai matemaatika. Tõenäosus ja statistika. Avita 

Soovituslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 11. klassile. Koolibri.
2) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2019). Matemaatika 11. klassile. Kitsas kursus. Koolibri.
3) Veelmaa, A. (2016). Matemaatika tööraamat gümnaasiumi lõpetajale I.Maurus
4) Veelmaa, A. (2020). Valmistu matemaatika riigieksamiks 2020. Maurus

Veebipõhised materjalid:
* Allar Veelmaa õppevideod gümnaasiumile (lingid jagab õpetaja jooksvalt Stuudiumi kaudu)
* Matemaatika riigieksami materjalid Innove kodulehelt: https://www.innove.ee/eksamid-ja-testid/riigieksamid/riigieksamite-materjalid/ ja https://harno.ee/eksamid-testid-ja-uuringud/eksamid-testid-ja-lopudokumendid/riigieksamid#materjalid
* Kurvits, J. (2018). Digivaramu matemaatika materjalid.https://e-koolikott.ee/kogumik/20179-Digioppevaramu-matemaatika-mat
erjalid