Ainepassid

Puuduvad

19 auditoorset 70-minutilist tundi

Kursusel õpetatuga taotletakse, et õpilane
1) kujuneb oskuslikuks meediatarbijaks, kes tõlgendab ja analüüsib verbaalset ja visuaalset infot meedias;
2) oskab eristada fakti ja arvamust, eristab argumenti ja demagoogiat;
3) süvendab oma oskust kasutada korrektset eesti keelt kõnes ja kirjas, õpetuse fookuses on sõnade tuletamine, nimede õigekiri, sõnastus- ja stiiliküsimused;
4) arendab loovat ja kriitilist mõtlemist;
5) tunneb tekstiliikide erinevusi ning oskab eri liiki tekste lugeda, analüüsida ja koostada;
6) valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

Kursuse läbimise järel õpilane
1) tunneb meedia verbaalse ja visuaalse info analüüsi ja tõlgendusvõtteid;
2) on teadlik meediateksti vastuvõtu eripärast ja selle põhjustest;
3) on omandanud tekstianalüüsi põhivõtted;
4) eristab fakti arvamusest ning usaldusväärset infot küsitavast;
5) tunneb meediatekstis ära argumendid ja põhilised mõjutamisvõtted;
6) on teadlik sõnatuletusest, nimede õigekirjast ja korrektsest stiilist;
7) oskab väljendada oma seisukohta loetu ja kuuldu kohta ning valida selleks sobivaid ja korrektseid keelevahendeid.

Eri tüüpi meediatekstide roll ühiskonnas; uue ehk digimeedia spetsiifika ja mõju. Allikad ja usaldusväärsus, valeuudis. Meediakanalid ja ja -žanrid (ajaleht, teadusartikkel, telesaade). Sõnavabadus ja meediaeetika. Argumenteerimine. Demagoogiavõtted. Reklaami olemus ja liigid,  reklaamikeel. Reklaam ja seadus. 

Sõnatuletus. Nimede õigekiri. Võrdlusastmed. Sõnastus- ja stiiliküsimused. Lugemisülesannete tegemine ja analüüs. Arutlus.
Iseseisvalt tuleb jälgida meediakanaleid ja erinevaid uudistesaateid. Suuline eneseväljendus. Teadustekstist ülevaade projektitööga: teadusartikli tutvustus klassile.

Kursuse materjali omandamist hinnatakse loovtööde, projektitöö ja lugemisülesande lahendmisega. Hinded jagunevad arvestuslikeks (suurema kaaluga) ja protsessihinneteks. Kursuse jooksul toimub 4 arvestuslikku tööd: 1 meediaprojektitöö (teadusartikli tutvustusega esinemine) , 1 kirjand (arutlus) ja 1 lugemisülesande töö, loominguline töö (illistreeritud miniatuur). Neid töid hinnatakse arvestusliku hindega.

Kursuse lõpus tuleb esitada korrektselt täidetud õpimapp, mida hinnatakse arvestusliku hindega. Kirjandit ja lugemisülesannet hinnatakse riigeksami hindamiskriteeriumite järgi. Mitterahuldavalt sooritatud töö tuleb ümber vastata. Ümber vastata saab vaid mitterahuldavat hinnet ja sel juhul hinnatakse tööd rangemalt. Sooritamata töö tuleb järele vastata.

Positiivne kokkuvõttev hinne kujuneb perioodi jooksul saadud hinnete põhjal. "Hea" või "väga hea" perioodihinde saamiseks peavad kõik arvestuslikud tööd olema tehtud vähemalt hindele „rahuldav“ ja hinne kujuneb saadud hinnete põhjal. Kokkuvõtva hinde panemisel on suurema kaaluga arvestuslikud hinded (nt kirjand, lugemisülesanne, projektitöö). Kolm protsessihinnet omavad ühe arvestusliku hinde kaalu, mida arvestatakse kokkuvõtva hinde panemisel.

Kooliastmehinne kujuneb perioodihinnete/kursusehinnete ja 2 proovieksamihinde põhjal, kusjuures kaalukamad on 12. klassi hinded. Positiivse kooliastmehinde saamiseks ei tohi kursusehinnete hulgas olla üle 1 mitterahuldava ja ka viimase kursuse hinne peab olema positiivne.

Arvestusliku töö ajal puudunud õpilasel tuleb see järele vastata vastavalt koolis kehtestatud korrale 2 nädala jooksul (erandjuhtumil kokkuleppel õpetajaga). Tööd võib järele vastata 1 kord. Mõjuva põhjuseta hiljem esitatud töö hinnet alandatakse. Kui õpilane on puudunud 1/3 ainetundidest, võib õpetaja lasta õpilasel sooritada arvestuste nädalal arvestustöö.

Õppematerjalidena on kasutusel R Bobõlski ja M. Rossi õpik „Johannes 2“, L. Tankleri, E. Tisleri õpik "Meedia ja mõjutamine" ja A. Kiini ja A. Lunteri „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“.
Soovitatav on kasutada T. Erelti brošüüri „Eesti ortograafia“.
Veebimaterjalidest on toeks E. Rummeli veebileht „Eesti õigekiri“ (opetaja.edu.ee/ortograafia) ja EKI „Keelenõuanne“ (http://keeleabi.eki.ee/index.php).