Ainepassid

puuduvad

20 70-minutilist tundi

õpilane:
1. parandab eesti kirjakeele oskusi ning kasutab keelt korrektselt kõnes ja kirjas;
2. tunneb argumenteerimisvõtteid ja oskab neid kasutada nii suulises kui ka kirjalikus kõnes;
3. oskab kirjutada arvamuslugu, retsensiooni;
4. oskab meediatekste kriitiliselt hinnata ja kasutab alusteksti kokkuvõtete ja refereeringute tegemiseks;
5. kasutab sõnaraamatuid ja muid keeleallikaid korrektse teksti loomiseks;
6. valib, hindab kriitiliselt ja kasutab sihipäraselt teabeallikaid.

kursuse lõpus õpilane:
1. argumenteerib veenvalt ja selgelt ning kaitseb oma seisukohti, suudab jälgida suulist mõttearendust ning esitada ettekandjale küsimusi;
2. oskab analüüsida meediatekste ning teha eri allikaist pärineva info ja arutluskäikude põhjal kokkuvõtet (vältides plagiaati) ning kirjutada arvamuslugu, retsensiooni;
3. oskab kasutada elektroonilisi ja paberil sõnaraamatuid ning erinevaid
infootsingu strateegiaid;
4. on kinnistanud ja parandanud oma õigekirja- ja kirjakeeleoskust.

teemad seotud kursusega „Meedia ja mõjutamine“. Suuline suhtlus lähtuvalt olukorrast ja vestluspartnerist. Sama sõnumi edastamine erinevate keelevahenditega, keelelise väljenduse paindlikkus, otsesem ja kaudsem väljendumine. Ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine ning veenmine ja mõjutamine. Tarbekirjade koostamine. Mitme allika põhjal kokkuvõtte ja referaadi kirjutamine (seotud eesti keele eksami lugemisülesandega). Ajakirjandustekstide koostamine: arvamuslugu jm. Veebitekstide koostamine. Õigekirja- ja õigekeelsusküsimuste kordamine (paronüümid, omasõnad, võõrsõnad jm). Eri modaalsusega tekstide (kirjaliku, audiovisuaalse, hüpertekstilise) tähenduse mõistmine. Teksti eesmärgi ja vaatenurga mõistmine, meediatekstide kriitiline analüüsimine. Teksti sisuliste ja keeleliste tunnuste põhjal elektrooniliste otsingustrateegiate kasutamine. Süstemaatiline sõnavaraarendus (üldkasutatavate võõrsõnade, ilukirjanduskeele sõnavara, käsitletavate teemadega seotud terminoloogia omandamine, kinnistamine ja praktiline kasutamine). Kuulamine: ratsionaalsete, eetiliste ja emotsionaalsete argumentide eristamine suulises tekstis, kallutatuse ja manipuleerimise äratundmine.

hindelised arvestuslikud tööd: 2 kirjandit, 1 kontrolltöö, lugemisülesanne, muusikaarvustus. Kirjand ja lugemisülesanne – hindamisel lähtutakse eesti keele riikliku eksami hindamisjuhendist. Täpsemad juhendid Teras. Vähemalt 1 kirjand peab olema sooritatud positiivsele hindele, et kursus oleks arvestatud.

keskmise hinde järgi kujuneb kursuse hinne, kuid kui hinnete seas on "1" või "2", siis kursuse hinne on max "3". Kooliastme hinne: aritmeetiline keskmine kõikide eesti keele kursuste peale, kui hinne on kahevahel, siis määravaks saavad 12. klassi hinded.

järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga

õppekomplekt R. Bobõlski, M. Ross „Johannes 2“, A. Kiin, A. Lunter „Gümnaasiumi eesti õigekeele vihik“ + õpetaja koostatud materjal.