Ainepass

-

2 x 70 min nädalas

Kursusel osalenud õppijad omandavad teadmised ja oskused ühiskonnas toimimiseks. Riigi ja demokraatliku riigivalitsemise teemavaldkonnas käsitletakse riigi funktsioone ja demokraatliku valitsemise põhimõtteid. Ühiskonna ja selle arengu teemavaldkonnas käsitletakse ühiskonna toimimist ning kodaniku võimalusi ja vastutust. Probleemipõhine õpetamine ja kursusel rakendatavad meetodid toetavad erinevate allikate lugemise ja nendest arusaamise ning arutlemise oskust.  

Õpilane: 

1) tunneb Eesti Vabariigi põhiseadust, õiguskorda ja oskab kasutada õigustekste; 

2) tunneb Eesti ja teiste riikide näitel riigi toimimise põhimõtteid ja ülesandeid;

2) tunneb demokraatia põhimõtteid, inim- ja kodanikuõigusi ning nendega seotud väljakutseid ühiskonnas;

3) mõistab inimeste õigust isiklikele, kultuurilistele ja maailmavaatelistele erinevustele, kui need ei ole inimsusevastased;

4) teab valimiste üldisi põhimõtteid ja institutsioone;

5) eristab demokraatlikku ja mittedemokraatlikku otsustusprotsessi nii ühiskonnas kui ka kogukonnas; selgitab näidete põhjal konsensuse, kompromissi ja enamushääletuse erinevust;  

6) tunneb oma huvide ja õiguste kaitsmise viise, arvestades teiste inimeste õigusi; 

7) tunneb oma võimalusi mõjutada ühiskondlikke protsesse aktiivse kodanikuna nii koolis kui ka väljaspool, mõistab erinevate ühiskonnasektorite koostöö tähtsust. 

Kursuse esimeses pooles keskendutakse EV põhiseadusele ja õiguskorrale erinevate õigustekstide ja muude allikate põhjal. Esimeses pooles õpitakse tundma institutsioone, kui riigi toimimispõhimõtete osa. Kursuse teine pool keskendub riigi ja ühiskonnaga seonduvale. Läbi kursuse õpitakse tundma nüüdisühiskonda ja erinevate allikate, sh õigustekstide tõlgendamist ja analüüsi. 

Hinnatakse mõistete, institutsioonide ja protsesside tundmist. Samuti hinnatakse erinevate allikate, sh õigustekstide analüüsimise ja tõlgendamise oskust.  

1. Kontrolltöö Põhiseadus ja õiguskord. Keskendub EV põhiseaduse, Eesti õiguskorra ja muude oluliste õigustekstidega seotud materjali mõistmise kontrollimisele. Kontrolltöö eest on võimalik koguda maksimaalselt 20 punkti. 

2. Kontrolltöö Riik ja ühiskond. Keskendub samaaegselt kursuse esimeses pooles omandatule kui ka kursuse teises pooles käsitletud õppesisu omandatuse kontrollimisele. Kontrolltöö eest on võimalik koguda maksimaalselt 20 punkti. 

Mõlema kontrolltöö kirjutamise ajal on võimalik kasutada paberkandjal EV põhiseadust. 

Kontrolltööde hinnet väljendatakse protsendina maksimaalsest punktide arvust. 

Kui kursusehinne arvutatakse kahe kontrolltöö protsentide aritmeetilise keskmise alusel. Sellest moodustub protsendina väljendatud kursusehinne, mis teisendatakse omakorda kooli õppekavas alusel viie palli süsteemi.  

Kooliastmehinne arvutatakse kahe kursuse aritmeetilise keskmise alusel. Kui aritmeetiline keskmine on kas 1,5; 2,5; 3,5; 4,5 või kõrgem (nt 4,7), siis ümardatakse hinne õpilase kasuks.

Järelevastamine toimub üldises järelevastamises ning seda võimaldatakse ainult nende kontrolltööde puhul, mis on kogunud alla 50%. 

Kursuse õpik ja muud materjalid, sh Riigikohtu otsused ja muud õigustekstid. Muud materjalid on seotud Eesti ühiskonnas, riigis ja välismaal toimunud sündmustega. 

Raudla, H. (2013) Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, I.osa. 2013.

Eesti Vabariigi põhiseadus (terviktekst) 

https://www.riigiteataja.ee/akt/111042025002

https://pohiseadus.ee/