Ainepass

ei ole

22 auditoorset tundi (üks tund 70 minutit)

Õpilane saab ülevaate füüsika uurimismeetoditest ja mõõtmistest. Oskab mõõtmisi läbi viia, mõõtühikuid kasutada, tulemusi analüüsida ja mõõteviga arvutada. Kursuse teises pooles keskendutakse kinemaatikale, ühtlase ja mitteühtlase liikumise kirjeldamisele.

Õpilane:

1. selgitab loodusteadusliku meetodi olemust ja teab, et katsetulemusi üldistades jõutakse mudelini;
2. põhjendab mõõteseaduse vajalikkust üldaktseptitavate mõõtmistulemuste saamiseks;
3. mõistab mõõdetava suuruse ja mõõtmistulemuse suuruse väärtuse erinevust;
4. teab ja rakendab rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (SI) põhisuurusi ning nende mõõtühikuid;
5. teab, et korrektne mõõtetulemus sisaldab ka määramatust, ning kasutab mõõtmisega kaasnevat mõõtemääramatust hinnates standardhälvet;
6. teab, et keha liikumist iseloomustab kiirus, ning toob näiteid liikumise suhtelisuse kohta;
7. eristab skalaarseid ja vektoriaalseid füüsikalisi suurusi ning toob nende kohta näiteid;
8. oskab vektoriaalseid suurusi liita ja lahutada;
9. selgitab füüsikaliste suuruste (kiirus, kiirendus, teepikkus ja nihe) tähendusi ning nende suuruste mõõtmise viise; uurib ühtlast sirgjoonelist liikumist ja ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist ning analüüsib saadud tulemusi;
10. analüüsib teepikkuse, kiiruse ja kiirenduse graafikuid;
11. uurib ringliikumist, mõõtes ja arvutades füüsikalisi suurusi: pöördenurk, periood, sagedus, nurkkiirus, joonkiirus ja kesktõmbekiirendus;
12. rakendab probleemülesandeid lahendades õppekavas välja toodud seoseid (valemeid).

Õppetöö koosneb 22-st 70 minutilisest auditoorsest tunnist, mille käigus läbitakse kolm üldteemat: Sissejuhatus füüsikasse; Füüsika uurimismeetodid, Kinemaatika.

Sissejuhatus füüsikasse: füüsika kui loodusteadus, füüsika ja looduse tunnetusprotsessid, füüsika ja tunnetuspiirid.

Füüsika uurimismeetod: loodusteaduslik meetod, füüsikalised suurused ja mõõtmine, mõõtühikud ja teisendamine, mõõtmise täpsus, mõõtmised ja mõõteseadus, füüsikalised mudelid.

Kinemaatika: mehaanika ja liikumine, liikumist kirjeldavad suurused, ühtlane sirgjooneline liikumine ja selle liikumisvõrrand ning -graafik, muutuv liikumine ja selle kiirus, ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine, nihe, liikumisvõrrand ja graafik, liikumine Maa külgetõmbejõu mõjul.

Hinnatakse õpitulemuste saavutamise taset (protsentides). Selleks toimub kaks arvestuslikku tööd (kontrolltööd) ning hinnatakse ka jooksvalt (tunnikontrollid, tunnitöö, kodused ülesanded, praktilised tööd). Iga arvestuslik töö katab ühte teemaplokki ning jooksvad hinded kogunevad kogu perioodi vältel

Kursust hinnatakse protsentides. Kursusehinne/tulemus kujuneb kahe võrdse kaaluga kontrolltöö protsentide keskmisest.

I arvestuslik hinne – kontrolltöö teemal „Sissejuhatus füüsikasse. Mõõtmine ja mudelid.“

II arvestuslik hinne – kontrolltöö teemal „Ühtlane ja mitteühtlane liikumine“

• Jooksvad tööd (tunnikontrollid ja praktilised tööd) lähevad kursuse hinde kujunemisel arvesse, kui neid on vähemalt 3. Kui nende keskmine on kontrolltööde keskmisest kõrgem, lisandub kursuse tulemusele 5 protsendipunkti.

Kursuse maksimaalne tulemus on 100%. 

Kontrolltööd, mille tulemus on alla 50%, saab järele vastata kahe nädala jooksul peale hindest teavitamist. Jooksvaid hindeid järele vastata ei ole võimalik.

"Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika" Indrek Peil, Kalev Tarkpea

Sama õpik on kättesaadav ka www.opik.fyysika.ee keskkonnas.

Kasutame ka E. ja V. Paju "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile" ja M. Reemanni ja M. Kase "Füüsika ülesannete kogu gümnaasiumile".