Ainepass

-

20 tundi

Keskenduda identiteediloomele, eeskätt sotsiaalse, rahvusliku ja kultuurilise identiteedi kujutamisele eesti kirjanduse näitel.

Kursuse lõpetamisel õpilane:

1) loeb läbi vähemalt neli eesti kirjanduse proosateost ja ühe luulekogu, vahendab oma lugemis- ja kultuurikogemust nii rühmaaruteludes kui ka individuaalses tekstiloomes;

2) analüüsib ja tõlgendab individuaalse või kollektiivse identiteedi kujutamist eri ajajärkude kirjandusteostes;

3) kirjeldab ja võrdleb kirjandusteostele tuginedes eestlase kultuurimälu ja väärtusmaailma muutumist eri ajajärkudel;

4) arutleb loetud teosele või tekstikatkendile tuginedes ühiskondlike ja kultuuriliste teemade, probleemide ja sündmuste üle ning toob nende kohta tekstist näiteid;

5) kasutab tekstianalüüsis õigesti kirjanduse põhimõisteid ja laiendab kirjandustekstidele tuginedes oma sõnavara.

Identiteedi olemus, funktsioonid ja vormid.  Eesti ajaloo ja kultuuri pöördepunktid ning nende kajastused kirjanduses. Rahvuslik ärkamisaeg. Kreutzwaldi “Kalevipoeg” kui tüvitekst.  Eesti kirjandus rahvuslikus ja euroopalikus kontekstis. K. J. Peterson. Noor-Eesti.  Siuru.  Mälu ja traumakirjandus. Okupatsioon ja nõukogude aeg. Eestlane paguluses. Kassetipõlvkond.  Eestlane ja eestlus kirjanduspildis. Põlvkondlikud püüdlused ja ideaalid.  Eestlase kuvand luules.  Lokaalne ja globaalne identiteet. Eestlane laias maailmas.  Kohaidentiteet minevikus ja tänapäeval. Eestlase elukeskkond. Rahvuskultuuriline identiteet muutuvas ajas.  Kollektiivsed identiteedid pingeväljas. Soolise, vanuselise, põlvkondliku, etnilise, keelelise, ususlise jm identiteedi kajastusi kirjanduses. Murdekeelne kirjandus. Subkultuurilised identiteedid: punk- ja räppluule.

Käsitletavad tervikteosed:

1) J. Kross “Taevakivi” või M. Berg “Seisab üksi mäe peal”,

2) V. Luik “Seitsmes rahukevad”,

3) M. Unt “Sügisball”,

4) E. Tode “Piiririik”,

5) K. Ristikivi, K. Lepiku või J. Viidingu/J. Üdi vabalt valitud luulekogu.

Arvestuslikult hinnatakse nelja proosateose analüüsi (kusjuures ühe teose eest on võimalik saada mitu hinnet, see sõltub teosest ja selle käsitlusmeetodist),  ühe luulekogu analüüsi. Hindamisel võetakse arvesse nii analüüsi- ja tõlgendusoskust kui ka aktiivset osalemist aruteludes ja rühmatöödes. Iga töö eest on võimalik saada maksimaalselt 100%.

Kursusehinne kujuneb kursuse jooksul saadud arvestuslike hinnete aritmeetilisest keskmisest protsentides.

Kooliastmehinne kujuneb kursusehinnete aritmeetilisest keskmisest.

Võlgnevused saab likvideerida vastavalt koolis kehtestatud korrale järelevastamise ajal kokkuleppel õpetajaga kahe nädala jooksul või arvestuste nädalal suulisel arvestusel (NB! tööd on võimalik järele vastata ühe korra). Õpilasel on õigus järele vastata tööd, mille hinne on olnud 0-49%.

Õpetaja koostatud materjalid.