Ainepass

Ainepass: II kursus: võrrandid ja võrrandisüsteemid

Õppeaasta: 2026/2027
Valdkond: Matemaatika ja infotehnoloogia
Periood: 1
Aine: Lai matemaatika
Nimetus: II kursus: võrrandid ja võrrandisüsteemid
Õpetaja: Mari-Liis Jaansalu
Klass: 10KU, 10LO
Staatus: Kohustuslik kursus
Osalejate kriteeriumid:

Matemaatikaõppe järjepidevuse tõttu seostatakse pidevalt tulevaste kursuste sisu eelnevatega, seetõttu on üsna tihti vaja kasutada varemõpitud teadmisi ja oskuseid.

Maht:

19-20 auditoorset õppetundi.

Eesmärgid:

Võrrandite ja võrrandisüsteemide käsitlus on eeltöö kõigi järgmiste kursuste õppimiseks. Õpilasel on õpingute jätkamiseks vaja:

  1. mõista ja rakenda kursuses käsitletud matemaatilisi meetodeid ning protseduure;  
  2. arutleda loogiliselt ja loovalt, formaliseerida oma matemaatilisi mõttekäike;
  3. saavutada allkirjeldatud õpitulemused nii, et ta omandab tüüpülesandeid lahendades õppekavas kirjeldatud oskused;
  4. arendada õpitegevuse kaudu üld- ja ainepädevusi nii, et ta suudaks kasutada keerukamaid algebralisi võtteid ja meetodeid, mis võimaldaksid õppekavas kirjeldatud teadmisi ja oskusi rakendada väga heal tasemel.

Matemaatika õpetusega taotletakse, et gümnaasiumi lõpuks kujuneks välja vastutustundlik ja ennastjuhtiv õppija, kes:

  1. arutleb ja argumenteerib loogiliselt;
  2. leiab probleemile matemaatilise lahendustee ja matemaatika vahendid selle lahendamiseks;
  3. modelleerib probleemi matemaatiliselt, st tõlgib probleemi matemaatika keelde;
  4. kasutab probleemide lahendamisel ja saadud tulemuste esitlemisel erinevaid matemaatilisi esitusviise ja abivahendeid;
  5. kasutab oskuslikult matemaatika sümboolikat ja keelt;
  6. suhtleb matemaatilistel teemadel, selgitab esitatud lahendusi; tõlgendab saadud tulemusi, andes neile ka oma hinnangu.
Õpitulemused:

Õpilane:

  1. selgitab võrduse, samasuse ja võrrandi, võrrandi lahendi, võrrandi- ja võrratusesüsteemi lahendi ning lahendihulga mõistet;
  2. selgitab võrrandite ning nende süsteemide lahendamisel rakendatavaid samasusteisendusi;
  3. lahendab ühe tundmatuga lineaar-, ruut-, murd- ja lihtsamaid juurvõrrandeid (kaks juurt) ning nendeks taanduvaid võrrandeid;
  4. lahendab lihtsamaid üht absoluutväärtust sisaldavaid võrrandeid;
  5. lahendab võrrandisüsteeme;
  6. tunneb ära õpitud võrrandite/võrrandisüsteemide abil lahenduvad reaalelulised/teaduslikud probleemid;
  7. leiab või koostab sobiva võrrandi/võrrandisüsteemi probleemi lahendamiseks;
  8. lahendab ainealase või reaalelulise probleemi võrrandite ja/või võrrandisüsteemide abil ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemust. 
Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö):

Võrdus, võrrand, samasus. Võrrandite samaväärsus, samaväärsusteisendused. Lineaar­, ruut­, murd­ ja juurvõrrandid (kuni kaks juurt) ning nendeks taanduvad võrrandid. Arvu absoluutväärtus. Üht absoluutväärtust sisaldav võrrand. Võrrandisüsteemid. Kahe­ ja kolmerealine determinant. Tekstülesanded.

Iseseisvad tööd tekivad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii õpilane, kes on tunnist puudunud, kui ka õpilane, kes on tunnis kohal olnud, peavad enne järgnevat tundi tegema omale selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis eraldi rõhutatakse või Stuudiumisse kodutööna kirja pannakse. Vastavat abi ning lisamaterjale võib küsida kaasõpilastelt või õpetajalt nii suuliselt kui ka kirjalikult.

Hindamine:

Õpet kavandades ning sellest tulenevalt ka hinnates arvestatakse mõtlemise hierarhilisi tasandeid:

  1. tase A: faktide, protseduuride ja mõistete teadmine: meenutamine, äratundmine, info leidmine, arvutamine, mõõtmine, klassifitseerimine/järjestamine, tüüpülesannete lahendamine;
  2. tase B: teadmiste rakendamine: meetodite valimine, matemaatilise info esitamine eri viisidel, modelleerimine ning rutiinsete ülesannete lahendamine;
  3. tase C: arutlemine: põhjendamine, analüüs, süntees, üldistamine, tulemuste hindamine, reaalsusest tulenevate ning mitterutiinsete ülesannete lahendamine.

Valik näiteid selle kursuse ülesannete tasemetest: SIIN (.pdf)

Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne):

Kursuse jooksul on kaks võrdse kaaluga kirjalikku kontrolltööd. Kursusehinne on nende aritmeetiline keskmine. Jooksvate ülesannete hinne (ning tööga kaasa saadud kommentaarid) on õpilasele suuniseks õppimisel ja lõpphindamisel arvesse ei lähe.

Kooliastmehinne pannakse numbriliselt välja kolme õppeaasta vältel toimuva 14 matemaatikakursuse keskmise protsendi põhjal. Lähtutakse järgnevatest hindepiiridest: 5 -> 90-100%, 4 -> 75-89%, 3 -> 50-74%, 2 -> 20-49%, 1 -> 0-19%.

Võlgnevuste likvideerimise võimalused:

Järeltööd on võimalik teha kontrolltööle, mis on kas tegemata või mille tulemus on < 50%.

Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Järelvastamiseks on õpilasel alati kaks järgnevat vastamise võimalust, peale hinde teada saamist. Hiljem tööd uuesti teha ei saa. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega).

Selleks, et saada luba järeltööle registreeruda:

  1. tegemata töö puhul tuleb õpetajat vastamissoovist eraldi teavitada;
  2. juba tehtud, kuid < 50% saavutatud töö puhul tuleb õpetajale hiljemalt kaks tööpäeva enne vastamist esitada korrektne vigade parandus koos analüüsiga vastavalt järgnevale juhendile: https://goo.gl/XZRHgJ

Jooksvaid töid järele vastata ei ole vaja. 

Õppematerjalid:

"Matemaatika 10. klassile", Lepmann, Lepmann, Velsker, Koolibri 2011

Kui õpilasel on mure mõne teemaga, siis oma küsimustega saab pöörduda ka konsultatsiooni, mis toimub I perioodil esmaspäeviti ja neljapäeviti. Registreeruda saad siin: https://tamme.ope.ee/registreeri/2763