| Õppeaasta: |
2026/2027 |
| Valdkond: |
Matemaatika ja infotehnoloogia |
| Periood: |
1 |
| Aine: |
Lai matemaatika |
| Nimetus: |
Tõenäosus ja statistika |
| Õpetaja: |
Leene Lotta Lüdimois |
| Klass: |
11IT, 11TE |
| Staatus: |
Kohustuslik kursus |
| Osalejate kriteeriumid: |
Puuduvad
|
| Maht: |
19 - 21 auditoorset tundi
|
| Eesmärgid: |
Gümnaasiumi matemaatikaõpetusega taotletakse, et kooli lõpetaja
1) arutleb loogiliselt, suudab oma seisukohti põhjendada ja vajadusel tõestada;
2) modelleerib looduses ja ühiskonnas toimuvaid protsesse mõistes matemaatilise mudeli rakendamise võimalikkust;
3) püstitab ja sõnastab hüpoteese ning põhjendab neid matemaatiliste meetoditega;
4) töötab välja lahendusstrateegiaid, suudab luua probleemi lahendamiseks mitmeetapilise kava ja kava rakendamisel lahendab probleemülesandeid;
5) suudab eristada olulist infot vähemolulisest, oskab infot esitada erinevate IKT vahenditega;
6) oskab leida optimaalseimat teed probleemi lahendamiseks kasutades ka IKT-vahendeid;
7) väärtustab matemaatikat;
8) rakendab matemaatikateadmisi igapäevaelus ja edasistes õpingutes.
|
| Õpitulemused: |
Kursuse lõpus õpilane:
1) eristab juhuslikku, kindlat ja võimatut sündmust ning selgitab sündmuse tõenäosuse mõistet, liike ja omadusi;
2) selgitab permutatsioonide, kombinatsioonide ja variatsioonide tähendust ning leiab nende arvu;
3) selgitab sõltuvate ja sõltumatute sündmuste korrutise ning välistavate ja mittevälistavate sündmuste summa tähendust;
4) arvutab erinevate, ka reaalse eluga seotud sündmuste tõenäosusi;
5) selgitab juhusliku suuruse jaotuse olemust ning juhusliku suuruse arvkarakteristikute (keskväärtus, mood, mediaan, standardhälve) tähendust, kirjeldab binoom- ja normaaljaotust; kasutab Bernoulli valemit tõenäosust arvutades;
6) selgitab valimi ja üldkogumi mõistet ning andmete süstematiseerimise ja statistilise otsustuse usaldatavuse tähendust;
7) arvutab juhusliku suuruse jaotuse arvkarakteristikuid ning teeb nende alusel järeldusi jaotuse või uuritava probleemi kohta;
8) leiab valimi järgi üldkogumi keskmise usalduspiirkonna;
9) kogub andmestikku ja analüüsib seda IKT abil statistiliste vahenditega.
|
| Sisu lühikirjeldus (ka iseseisev töö): |
- Sündmus. Sündmuste liigid.
- Suhteline sagedus, statistiline tõenäosus.
- Klassikaline tõenäosus.
- Geomeetriline tõenäosus.
- Permutatsioonid, kombinatsioonid ja variatsioonid.
- Sündmuste liigid: sõltuvad ja sõltumatud, välistavad ja mittevälistavad.
- Tõenäosuste liitmine ja korrutamine.
- Bernoulli valem.
- Diskreetne ja pidev juhuslik suurus, binoomjaotus, jaotuspolügoon ning arvkarakteristikud (keskväärtus, mood, mediaan, dispersioon, standardhälve).
- Rakendusülesanded.
- Üldkogum ja valim.
- Andmete kogumine ja süstematiseerimine.
- Statistilise andmestiku analüüsimine ühe tunnuse järgi.
- Korrelatsiooniväli.
- Lineaarne korrelatsioonikordaja.
- Normaaljaotus (näidete varal).
- Statistilise otsustuse usaldatavus keskväärtuse usaldusvahemiku näitel.
- Andmetöötluse projekt, mis realiseeritakse IKT vahendite abil (soovitatavalt koostöös mõne teise õppeainega).
Iseseisev töö: Õpilane peab tegema ära Stuudiumis märgitud kodused tööd ning õppima selgeks kõik valemid ja mõisted, mida tunnis käsitletud on, ka siis, kui seda pole Stuudiumis eraldi rõhutatud. Tunnist puudunud õpilane teeb iseseisvalt selgeks enne järgnevat tundi eelneva tunni materjalid.
|
| Hindamine: |
Kursuse jooksul toimub kaks kirjalikku võrdse kaaluga kontrolltööd, millest mõlemad kestavad 70 minutit.
Kontrolltöö hinne väljendatakse õpitulemuste saavutatuse tasemena 100% skaalal.
|
| Lõpptulemuse kujunemine (ka kooliastme hinne): |
Kursuse jooksul toimub kaks kirjalikku võrdse kaaluga kontrolltööd.
Kui õpilane jääb kontrolltöö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis on töö sooritusprotsent 0.
Kursuse lõpphinne kujuneb kontrolltööde sooritusprotsentide aritmeetilise keskmise alusel.
Kooliastme hinne kujuneb kõigi kohustuslike matemaatika kursuste hinnete aritmeetilise keskmise alusel.
|
| Võlgnevuste likvideerimise võimalused: |
Kursuse jooksul toimunud kontrolltöid, mis on kas tegemata või mille sooritusprotsent on ülimalt 49, on võimalik järele vastata.
Järele saab vastata üldjuhul ühel korral.
Järeltööd on võimalik teha kahe nädala jooksul pärast hinde Stuudiumisse sisestamist (Stuudiumis fikseeritakse kuupäev).
Kui õpilase kursuse hinne on ülimalt 49%, siis võib õpilane, õpilase seaduslik esindaja, aineõpetaja, klassijuhataja või õppenõustaja pöörduda õppejuhi poole taotlusega täiendavaks järelevastamiseks. Vastav taotlus sisaldab puudumiste või järeltööde ebaõnnestumise põhjusi. Õppejuht võib anda õpilasele võimaluse täiendavaks järelevastamiseks, mis puudutab kas üht tööd või kogu kursust. Õppejuhi otsus võib sisaldada nõuet osaleda konsultatsioonidel ja nõustamisel.
Järeltööd saab teha üldise järelvastamise ajal, registreerumisega Stuudiumis. Mõjuval põhjusel ja eelneval kokkuleppel on töö ajal puudumise korral võimalik teha eelnevale erandeid (näiteks sooritada töö enne määratud aega). Kui õpilane paneb end kirja järelevastamisele ja kohale ei saa mõjuval põhjusel tulla, siis tuleb sellest teavitada aineõpetajat ja järelevastamise õpetajat Tiiu Läänistet: tiiu.laaniste@tammegymnaasium.ee. Kui õpilane ei teavita puudumisest, siis enam uuesti sama tööd vastata ei saa!
Järeltööle registreerumiseks on vajalik aineõpetaja luba.
|
| Õppematerjalid: |
Kohustuslik:
1) Lepmann, L. Lepmann, T. & Velsker, K. (2013). Matemaatika 11. klassile. Koolibri.
Soovituslik:
1) http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid
2) http://www.welovemath.ee/
3) Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015.
|