Puuduvad. 

2 x 70 minutit nädalas. 

Üldeesmärkideks on valmistada ette noori majanduselus osalemiseks, sh hindama realistlikult oma ressursse, toimima rahatargalt, mis aitab kujundada noorte valmisolekut erinevateks karjäärivalikuteks. Maailmapoliitika all peetakse silmas rahvusvahelisi suhteid, mille all käsitletakse rahvusvahelise suhtluse, üleilmastumise ja jätkusuutliku arengu probleeme. Selle käigus laiendavad õpilased oma teadmisi rahvusvahelistest organisatsioonidest ja globaalsetest väljakutsetest. 

Majandus

Õppijad mõistavad majandusliku mõtlemise põhialuseid ning ettevõtja ja tarbija huve ja õigusi ühiskonnas. 

Samuti tunneb õppija riigi eelarve- ja maksupoliitika põhimõtteid, nende mõju üksikisikule ja ühiskonnale, mõistab töösuhteid, väärtustab vastustundlikku käitumist töötaja ja tööandjana. Õppijad teadvustavad, et intellektuaalne omand on seadusega kaitstud.

Rahvusvahelised suhted

Rahvusvahelise suhtluse, üleilmastumise ja jätkusuutliku arengu käsitlemisel saavad õpilased juurde teadmisi rahvusvahelistest organisatsioonidest ja globaalsetest väljakutsetest. Õppija mõistab riikidevahelise poliitilise, majandusliku ning kultuurisuhtluse põhimõtteid, sise- ja välispoliitika toimemehhanisme, tunneb mõjukamaid rahvusvahelisi organisatsioone ja Eesti kokkupuuteid nendega. Õppija oskab oskab leida ja kasutada siseriiklikke ja rahvusvahelisi õigustekste.   

Õppijad omandavad teadmisi ja oskusi nüüdisaja majanduse ja rahvusvaheliste suhete kohta ning tunnevad ära seoseid ajaloo ja ühiskonnaõpetuse vahel. Näiteks lõimub see kursus lähiajaloo III kursusega, milles käsitletakse samuti maailmakorra ja rahvusvahelise õigusega seotud küsimusi. Tundides omandatakse materjali lugemise, kirjutamise, vaatamise ja arutelu kaudu. 

Kursusel toimub kaks kontrolltööd, millega õpilane kogub kursuse lõpuks kokku 35 punkti, mis teisendatakse kursusehindeks. Tegemata kontrolltööd hinnatakse 0 punktiga. Iga kontrolltöös sisaldab vabatahtlikkuse alusel lahendatavaid lisaülesandeid, mille eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse kursusehinne.

Kontrolltöödes hinnatakse mõistete ja protsesside tundmist ning seostamise oskust. Mõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata.

Hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on kahes kontrolltöös lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded ning kogunud üle 36 punkti (100%+), hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on konttrolltööd tegemata. Hindel „5+“ on tunnustav informatsiooniline väärtus.

Selles ainepassis rakendatava hindamismudeli eesmärk on „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ Lisa 6 (Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18) punkt 1.5. kohaselt õpimotivatsiooni hoidmise toetamine.    

Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.

1. Kui see arv on 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7) või nendest suurem, siis ümardatakse see õpilase kasuks.

2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see õpilase kahjuks.

Kooliastmehinne arvutatakse kuue kursuse aritmeetilise keskmise alusel. Kui see arv on 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7) või nendest suurem, siis ümardatakse see õpilase kasuks. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see õpilase kahjuks.

Järelevastamise õigus on ainult puudlike hinnangute puhul. Puudlikud on kõik hinnangud, mille puhul töö on kogunud 0-49% maksimaalsest punktide arvust.  

Puuduliku kontrolltöö hinnangu korral on kohustuslik esitada õpetajale eraldi lehel vigade parandus.

Kui vigade parandus on rahuldavalt sooritatud, siis saad võimaluse järelevastamiseks, mis toimub üldjuhul neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Tegemata töö puhul ei ole vigade paranduse esitamine vajalik.

Ärge registreerige ennast üldisesse järelevastamisse, kui õpetaja ei ole öelnud teisiti. Teatage ette Stuudiumi kaudu saadetud sõnumiga, kui tulete järelevastamisele.

Raudla, H.; Palk, P.; Viik, T. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile II osa. Tallinn, 2012.

ÜRO harta: https://www.riigiteataja.ee/akt/555597

Muud materjalid, sh õigustekstid 

Tunnis kasutatud või muu võõrkeelne materjal on mõeldud mõne teema näitlikustamiseks ning selle tundmist hindelistes töödes ei küsita.