puuduvad

Üldjuhul 19 tundi

Õpilane õpib tundma külma sõja, lääneriikide ja kommunistlike riikide, sh Nõukogude Liidu okupeeritud Eesti poliitilist ja sõjalist ajalugu alates II maailmasõja lõpust 1980. aastate lõpuni. Selle kõrval käsitletakse ka koloniaalimpeeriumite lagunemise ja islamimaailmaga seotud arenguid. Kursuse õppemeetodid toetavad allikatest (sh tekstist) arusaamise oskuse arengut. 

Külm sõda ja läänemaailm pärast II maailmasõda

Õpilane:

1) analüüsib külma sõja põhjusi ja kulgu ja teab selle valdkondi;

2) analüüsib Iraani islamirevolutsiooni ja Lähis-Ida konfliktide mõju;

3) analüüsib külma sõja konfliktide tekkimise põhjusi, kulgu ja tulemusi;

4) seletab ja kasutab kontekstis külma sõja ja läänemaailma arenguga seotud mõisteid;

5) analüüsib valitud näidete põhjal lääneriikide arengu põhijooni;  

6) teab Euroopa lõimumise kujunemist ja põhietappe; 

7) analüüsib Lähis-Ida konfliktide mõju läänemaailmale ja muule maailmale.  

NSVL ja kommunistlik maailmasüsteem 

Õpilane:

1) analüüsib koloniaalimpeeriumite lagunemist ja kommunismi levikut maailmas;  

2) analüüsib kommunistlike riikide maailmasüsteemi kujunemislugu ja erinevaid arenguetappe;

3) iseloomustab NSVL-i riigi ja ühiskonna arengut pärast II maailmasõda;

4) analüüsib kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajärgi; 

5) analüüsib Nõukogude okupatsiooni mõju Eesti ühiskonnale;  

6) seletab ja kasutab kontekstis NSVL-i ja kommunistlike riikidega seotud mõisteid;

7) analüüsib kommunistlike riikide arenguid enne NSVL-i lagunemist (1991);

8) teab, kuidas toimus Eesti iseseisvuse taastamise protsess.

Õpitakse rundma külma sõja, lääneriikide ja kommunistlike riikide, sh Nõukogude Liidu okupeeritud Eesti poliitilist ja sõjalist ajalugu alates II maailmasõja lõpust 1980. aastate lõpuni. Selle kõrval käsitletakse ka koloniaalimpeeriumite lagunemise ja islamimaailmaga seotud arenguid. Sündmuste ja protseside kõrval toimub õpitu seostamine tänapäevaga. Iseseisev töö seisneb peamiselt kontrolltöödeks valmistumises. 

Kursusel toimub kaks kontrolltööd, millega õpilane kogub kursuse lõpuks kokku 36 punkti, mis teisendatakse kursusehindeks. Tegemata kontrolltööd hinnatakse 0 punktiga. Iga kontrolltöös sisaldab vabatahtlikkuse alusel lahendatavaid lisaülesandeid, mille eest on võimalik saada lisapunkte, kuid seejuures suureneb kogu töö eest saadavate punktide arv, mille põhjal arvutatakse kursusehinne.

I kontrolltöö – Külm sõda ja demokraatlik maailm pärast II maailmasõda

II kontrolltöö – Kommunistlikud riigid

Kontrolltöödes hinnatakse mõistete ja protsesside tundmist ning seostamise oskust. Mõistete ja nimede puhul hinnatakse ka õigekirja, kuid algustäheortograafiat selle juures ei arvestata.

Hindega „5+“ hinnatakse õpilast, kes on kahes kontrolltöös lahendanud õigesti põhi- ja lisaülesanded ning kogunud üle 36 punkti (100%+), hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% ning hindega „1” 0–19% õpilast, kellel kontrolltöö vastused on mittepiisavad või kellel on konttrolltööd tegemata. Hindel „5+“ on tunnustav informatsiooniline väärtus.

Selles ainepassis rakendatava hindamismudeli eesmärk on „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ Lisa 6 (Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 määruse nr 18) punkt 1.5. kohaselt õpimotivatsiooni hoidmise toetamine.    

Kui kursusehinde arvutamisel on tulemuseks murdarv, siis see ümardatakse allpool kirjeldatud põhimõtete alusel.

1. Kui see arv on 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7) või nendest suurem, siis ümardatakse see õpilase kasuks.

2. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see õpilase kahjuks.

Kooliastmehinne arvutatakse kuue kursuse aritmeetilise keskmise alusel. Kui see arv on 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 4,7) või nendest suurem, siis ümardatakse see õpilase kasuks. Kui see arv on väiksem kui 1,5; 2,5; 3,5 või 4,5 (nt 3,3) ümardatakse see õpilase kahjuks.

Järelevastamise õigus on ainult puudulike hinnangute puhul. Puudulik hinnang on tööl, mis on kogunud 0-49% maksimaalsest ettenähtud punktide summast.  

Puuduliku hinnangu korral on kohustuslik esitada õpetajale eraldi lehel vigade parandus.

Kui vigade parandus on rahuldavalt sooritatud, siis saad võimaluse järelevastamiseks, mis toimub üldjuhul neljapäeviti kell 16:00 klassis 215. Tegemata töö puhul ei ole vigade paranduse esitamine vajalik.

Ärge registreerige ennast üldisesse järelevastamisse, kui õpetaja ei ole öelnud teisiti. Teatage ette Stuudiumi kaudu saadetud sõnumiga, kui tulete järelevastamisele.

Kursuse slaidid ja PDF-failid (TERAs).

Laar, M. Vahtre, L. (2007) Lähiajalugu II: gümnaasiumile, Tallinn.

Laar, M. (2017) Lähiajalugu: õpik gümnaasiumile. III osa. Tallinn. 

Muud materjalid.