puuduvad

19-20 auditoorset tundi

1)     saavutada allkirjeldatud õpitulemused nii, et õpilane omandab tüüpülesandeid ning kergemaid mitterutiinseid ülesandeid lahendades õppekavas kirjeldatud oskused;

2)     arendada õpitegevuse kaudu üld- ja ainepädevusi nii, et õpilane suudaks lahendada keerukamaid ülesandeid, mis võimaldaksid õppekavas kirjeldatud teadmisi ja oskusi rakendada väga heal tasemel.

Õpilane:

väärtustab hoolsust, süstemaatilisust, järjekindlust, püsivust ja on tolerantne kaaslaste suhtes;
arendatakse püsivust, objektiivsust, täpsust ja töökust; suudab tunnetada loogilise mõttekäigu elegantsi;
väljendab oma mõtet selgelt, lühidalt ja täpselt ning formaliseerib tavakeeles infot ning vastupidi;
suudab kasutada matemaatilist keelt, arendatakse analüüsimise, ratsionaalsete võtete otsingu ja tulemuste kriitilise hindamise oskusi;
oskab kasutada teema käsitlemiseks vajalikku tarkvara.

Õpilane

1) omab süsteemse ettekujutuse hulktahukate ja pöördkehade liikidest, tuletab nende pindala ja ruumala arvutamise valemeid;  

2) kujutab joonisel prismat, püramiidi, silindrit, koonust ja kera ning nende lihtsamaid lõikeid tasandiga;  

3) arvutab kehade pindala ja ruumala ning nende kehade ja tasandi lõike pindala;

4) tunneb ära ainealased ja reaalelulised probleemid, mis on mudeldatavad ruumigeomeetrias õpitud kujunditega ja nende omadustega. Tõlgib need matemaatika keelde, lahendab matemaatiliselt ning tõlgendab ja esitleb saadud tulemusi.

Hulktahukas. Korrapärased hulktahukad. Prisma ja püramiid, nende pindala ja ruumala. Pöördkehad. Silinder, koonus ja kera, nende pindala ja ruumala. Silindri, koonuse ja kera pindala ning ruumala valemite tuletamine.Hulktahukate ja pöördkehade lõiked tasandiga. Ainealaste ja reaaleluliste probleemide lahendamine ruumigeomeetria abil.

Iseseisvad tööd tulevad kursusel jooksvalt (näiteks kodused tööd). Nii puudunud kui ka tunnis kohal olnud õpilane peab enne järgnevat tundi tegema omane selgeks eelneva tunni materjalid, olenemata sellest, kas seda klassis kodutööna öeldakse või Stuudiumisse kirja pannakse.

Tööde hindamisel lähtutakse järgnevatest hindepiiridest:
5 - 90%-100%; 4 - 75%-89%; 3 - 50%-74%; 2 - 20%-49%; 1 - 0%-19% (sh tegemata töö).

Kontrolltööde puhul lähtutakse matemaatikateadmiste üldisest seotusest, seega võib töös küsida lisaks antud ainepassis kirjeldatud sisule ja õpiväljunditele ka eelnevatel kursustel õpitud elemente.

Hindamine toimub 13. kursuse ühe kontrolltöö põhjal. Kontrolltöö peab olema sooritatud positiivsele hindele.
Arvestan ka õpilase pidevat arengut, aktiivset tööd tunnis ja kodus.
Kui õpilane jääb töö kirjutamisel vahele kõrvalise abi kasutamisega, siis hinnatakse tööd 1, see töö järelvastamisele ei kuulu.

Kooliastmehinde väljapanemisel arvestatakse õpilase arengut, s.t et 12. klassi kursusehinded on olulisema kaaluga (iga järgnev kursus eelneva ees) kui 10. klassi või 11. klassi kursusehinded, samuti 11. klassi kursusehinded olulisemad kui 10. klassi kursusehinded. Hinnete piiripealset kujunemist kooliastme lõpus käsitletakse selle põhimõtte alusel.

Hindeid ja võlgnevusi saab õpilane likvideerida järelvastamise tunni ajal, üldjuhul 10. päeva jooksul, pärast hinde saamist. Ebaõnnestunud tööd saab uuesti sooritada vaid korra. 

Kui õpilane saab mitterahuldava kursuse hinde, siis arutatakse lisavõimaluse andmist õppenõukogus.
Selleks peab õpilane esitama õppejuhile vastava sooviavalduse. Kui soov rahuldatakse, siis õpilane saab sooritada kursuse arvestustöö, mille maht on terve kursus ja seda saab sooritada uue perioodi alguses järelvastamise ajal.

1. Lepmann, L jt., Matemaatika XII klassile, Koolibri 2013;

2. Lepmann, L jt Ülesandeid gümnaasiumi matemaatika riigieksamiks valmistumisel, Koolibri 2015;

3. http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamite-materjalid